Qýat Dombaı: Naryqta qazaq tildi kitaptarǵa suranys artatyn bolady
- Qýat Esenjoluly, siz jaqynda ǵana máresine jetken «Altyn qalam-2017» baıqaýynyń uıymdastyrý komıteti men qazylar alqasynda boldyńyz. Bul baıqaý Qazaqstanda alǵash ret jazýshy shyǵarmasyn qalamger emes, oqyrman baǵalaıtyn erekshe joba retinde tanylǵany belgili. Bıyl 6-shy ret ótkizilip otyrǵan baıqaýdyń artyqshylyǵy nede?
- Bıyl ótken «Altyn qalamnyń» eki ereksheligi bar. Birinshiden, byltyrǵy ótken baıqaýǵa qaraǵanda bıyl qatysýshylar sany eki ese kóp boldy. Byltyr qazylardyń qaraýyna 520 shyǵarma kelip tússe, bıyl 1000-nan asyp ketti. Osynyń ózi - óte jaqsy kórsetkish. Sosyn biz bıylǵy jylǵy baıqaýda eń úzdik shyǵarmany «Alashorda» qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna arnadyq. Bul - ekinshi ereksheligi. Soǵan oraı, ıaǵnı qazaq eli úshin «Alashtyń 100 jyldyǵy» aıtýly data bolǵandyqtan, eń úzdik tarıhı nemese patrıottyq elementi bar shyǵarmaǵa osy joly júlde berdik. Naqtyraq aıtqanda, bıyl tuńǵysh ret taǵaıyndalǵan qazaqtan shyqqan alǵashqy metsenattardyń biri Esenqul Mamanov atyndaǵy syılyq «Alashorda» taqyrybyn qamtyǵan úzdik týyndyǵa berildi. Bas júlde - 1 mln teńgeni tarıhshy-jazýshy, astanalyq Ámirjan Álpeıisov ıelendi. Balalar jazýshylaryna arnalǵan «Daraboz» baıqaýynyń bas júldesin jáne 1 mln teńgeni jazýshy, qaraǵandylyq Tóken Áljantegi jeńip aldy. Sonymen qatar, satıra janry bıyldan bastap jazýshy, satırık, aýdarmashy Esenjol Dombaı atyndaǵy «Jyldyń úzdik satırasy» bolyp ózgertildi. Buǵan deıin 11 ret ótkizilgen balalar jazýshylaryna arnalǵan Halyqaralyq «Daraboz» baıqaýy bıyl birinshi ret «Altyn qalam» ádebı júldesi aıasynda ótkenin de aıta ketý kerek. Bul balalar taqyrybyndaǵy týyndylardyń sanyn ǵana emes, sapasynyń da artýyna septigin tıgizdi. Bıyl «Altyn qalam - 2017» baıqaýyna qazaq jáne orys tilderinde jazylǵan 1 076 jumys tústi. Báıgege Qazaqstan ǵana emes, AQSh, Germanııa, Ýkraına, Reseı, Izraıl jáne Belarýs elinde turatyn avtorlar da qatysty. Bul da qalamgerlerge arnalǵan baıqaýdyń aýqymy artyp otyrǵanyn bildirse kerek.
- Al ádebı shyǵarmalardyń sapasy qanshalyqty kóterilgen?
- Shyǵarmalardyń sapasy da jyldan jylǵa artyp keledi. Osy oraıda aıta ketetin jaıt, qazir jalpylama alǵanda qalada qazaq tilinde sóıleıtin, oqıtyn jastar kóbeıip kele jatqan úrdisti baıqaımyz. Ádebıet jastarymyzǵa áser etýi kerek. Bul qoǵam úshin mańyzdy. Mysaly, mádenıet salasy, sonyń ishinde shoý-bıznestiń sońǵy 5 jyl ishinde qatty ózgeriske túskenin aıtýǵa bolady.
Jalpy, mádenıettiń damýy úshin ol san alýan bolýy shart. Ulttyq mádenıet te, ulttyq ádebıet te jastarymyzǵa áser etedi. Men 10 jyl buryn «Hıt TV» arnasynyń prezıdenti boldym. Sol kezde bir sharaǵa 70 myń adam jınaý úshin shet elden nemese reseılik tanymal juldyzdardy shaqyrý kerek bolatyn. Al, endi bıyl «Gakký» arnasymen birigip uıymdastyrǵan kontsertke 100 myńnan astam adam jınadyq. Kontsertte tek qana qazaqsha ánder boldy.
Bul arada bıznes qaýymdastyq ta qur qalmaıdy, jarnamaǵa aqsha salady. Osy arada ekonomıkalyq tabys bolady. Mádenıet salasynyń óz ekonomıkasy bolsa ol da alǵa jyljıdy. Shynymen, mádenıettiń ekonomıkalyq bóligi bolýy jáne ol tabys tabýy kerek.
Osy rette «qazaqstandyq qalamgerler osy jaǵynan nege damymaı qaldy?» degen zańdy suraq týyndaıdy. Qazaqsha kitap jazyp, ony sata almasa, jazýshy qalaı kún kóredi? Qazaqstan kıno ındýstrııasy da tabys taba bastaǵany belgili. Mysaly, bıyl Qazaqstanda túsirilip jatqan kınolardyń sany 35-ten asty. Jaqsy kórsetkish. Bul - bizde shyǵarylǵan kınolar, prodıýserler tabys taba bastady degen sóz. Kitap ındýstrııasy da osyndaı bolýy kerek.
Men 2009 jyly «Pontsyz pıra» atty kitabymdy shyǵardym. Sol kezde baıqaǵanym, kitaptyń baǵasy 300 teńgeden assa, múlde satylmaıtyn edi. Byltyr, «Men jyndymyn» degen kitap shyqty, bul kitap - «Altyn qalamnyń» júldegeri. Qazir sol kitap 2000 teńgeden satylyp jatyr. Jaqsy satylyp jatyr, suranys bar. Kitap úshin 2000 teńge kommertsııalyq baǵa bolyp esepteledi. ıAǵnı, Qazaqstanda osy baǵamen kitap satylyp jatsa, onda bizdiń de naryqtyń piskeni. Bul - jaqsy nyshan, muny naryqtyń «sıgnaly» dep qabyldaýymyz kerek. Endeshe aldaǵy 2-3 jyldyń ishinde qazaqsha kitaptar suranysqa ıe bolady.
- Qýat Esenjoluly, bıylǵy «Altyn qalamda» qalamgerler qaı taqyryptarǵa mán bergen eken?
- Qalamgerler kóbinese áleýmettik problemalarǵa mán bere bastady. Bul jaqsy úderis. Jalpy, qazirgi ýaqytta búgingi zamandy kórsetetin, qazirgi shynaıylyqty aıshyqtaıtyn ádebı shyǵarmalar kerek. Qoǵamda ómir ózgerdi, al sórelerde áli sol eski kitaptar tur. Osyǵan baılanysty aıta keteıin, biz «Altyn qalam» arqyly jańa jazýshylardy izdeımiz.
- Ýaqyt bólip suhbattasqanyńyzǵa rahmet.
PS: «Altyn qalam-2017» baıqaýyna qazaqstandyq avtorlarmen qatar, AQSh, Izraıl, Germanııa, Reseı sekildi álemniń 6 eliniń jazýshylary qatysqan. Bıyl uıymdastyrý komıteti jáne qazylar alqasy quramynda: Dosym Sátpaev, Aıdos Sarym, Arman Shoraev, Nurjan Muhamedjanova, Rasýl Jumaly, Kenje Jumanuly, Qýat Dombaı, Áıgerim Raıymqulova, Beknur Qısyqov, Tatıana Fılıpchık boldy. Konkýrstyń basty ereksheligi, bastamashyl top pen qazylar alqasynyń músheleri ádebıetshiler emes. «Bul baıqaýdy ádil ótkizý úshin jasalǵan», - deıdi uıymdastyrýshylar. Sondyqtan, «Altyn qalam» - úzdikterdi qalamgerler emes, oqyrmandar anyqtaıtyn Qazaqstandaǵy tuńǵysh baıqaý.
«Altyn qalam» ulttyq ádebı júldesi alǵash ret 2010 jyly ótkizilgen. Sonymen qatar, sol jyly «Qazaq ádebıetine qosqan zor úlesi úshin» atalymy boıynsha saıası qylmysker dep aıyptalyp, Qytaı túrmesinde 40 jyldaı otyrǵan jazýshy Qajyǵumar Shabdanuly marapattalǵan bolatyn. Bul qalamgerdiń týǵan otanynan alǵan alǵashqy ádebı syılyǵy edi.
«Altyn qalam - 2017» baıqaýynyń bıylǵy jylǵy jeńimpazdary: Nurjan Nurbek «Jyldyń úzdik poezııasy», Maqsat Qarǵabaı «Jyldyń úzdik prozasy», Jomart Aıdarov «Jyldyń úzdik kıno stsenarııi jáne dramatýrgııasy», Tóken Áljantegi «Jyldyń úzdik balalar jáne jasóspirimder ádebıeti, «Daraboz», Eralhan Jylqaıdaruly «Jyldyń úzdik satırasy», «Alashordaǵa 100 jyl!» atalymy boıynsha taǵaıyndalǵan erekshe júlde astanalyq Ámirjan Álpeıisovke buıyrdy. Sonymen qatar, «Jyldyń úzdik fantastıkasy jáne detektıvi» Olarbek Bekbolatovqa buıyrdy. Al, «Qazaq ádebıetine qosqan eleýli eńbegi úshin» júldesi Sherhan Murtazaǵa joldandy. 
