QTJ astyqty úzdiksiz tasymaldaýdy qamtamasyz etý qamyna kiristi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin «Qazaqstan temir joly» UK» AQ bastamasymen bıylǵy astyqty jáne kúzgi jıyn-terin jumystaryna qajetti munaı ónimderin tasymaldaý máselesine qatysty jıyn ótti. Oǵan Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń, «Azyq-túlik korporatsııasy» UQ» AQ, «Astyqtrans» AQ ókilderi, treıderler, kólik jáne ekspedıtorlyq kompanııa basshylary qatysty, dep habarlaıdy atalǵan kompanııanyń resmı saıty.

Júzdesý barysynda jańa shabylǵan bıdaıdy tókpeı-shashpaı tasymaldaý úshin júkti tıeý-túsirý jáne kólik qozǵalysy reglamentin saqtaý qajettigine basa mán berildi. Ol úshin júkti jóneltýshilerge kirip-shyǵatyn joldaryn jóndeýge, al, elovatorlarda astyq tıeý jabdyqtaryn erterek saılap, demalys jáne mereke kúnderdegi jumys kestesin bekitý kelisildi. Sonymen qatar qarbalas kezeńde kólikti tıimdi paıdalaný úshin júk jóneltýshiler astyq pen untaqtalǵan ónimdi tasymaldaýdy naqty josparlap alǵany jón.

«Vagondar legi retimen paıdalanylǵan jaǵdaıda jańa egindi parktegi qolda bar kólikpen tasýǵa bolady. Lokomotıv manevrlerine keletin bolsa, Aqmola jáne Qostanaı oblysyndaǵy jol bólikterinde problema joq. Deı turǵanmen, qarbalas kezeńde lokomotıvke degen suranys artady. Osynyń bárin eskere otyr, «QTJ» KI» lokomotıv parkterin tolyqtyr úshin birqatar is-sharalardy qolǵy aldy», dep atap ótti «QTJ» UK» AQ Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary mindetin atqarýshy Oralhan Qulaq.

Qazaqstan parkinde 9,3 myń dana tasymal quraly bar. Onyń 6,2 myńy astyqtyń 56% tasymaldaýdy júzege asyratyn «AstyqTrans» AQ ıeliginde. Jalpy astyq tasymaldaý kóligi 7% kóbeıdi. Otandyq jabyq vagondar parkinde 13 myń dana bolsa, onyń 8 myńy «Qaztemirtrans» AQ menshigi, shamamen 5 myńdaıy jekede.

Másálelerdi shuǵyl túrde sheshý úshin QTJ apparatynda astyq tasymaldaý shtaby quryldy, negizgi astyq tıeıtin jol bólikterinde shuǵyl top kúndiz-túni jumys isteıdi.

2021 jyldyń alty aıynda temir jol arqyly 4,7 mln ​​tonna astyq tasylǵan, bul ótken jylmen salystyrǵanda 12% joǵary. Ol kezde 1,1 mln tonna untaqty ónim tasymaldanǵan. Astyq eksporty 19% kóbeıip, 3,5 mln tonnaǵa jetti.

Astyq Ortalyq Azııa elderi, Iran, Reseı jne ózge de memleketterge jóneltiledi.