QR Úkimeti baspana qurylysyna jeke ınvestıtsııalardy tartýǵa nıetti jáne memlekettik baǵdarlama aıasynda qarjynyń ıgerilýine qadaǵalaýdy kúsheıtpek
«Turǵynúıqurylysjınaqbanki» AQ-nyń jańa basshysy Aıbatyr Jumaǵulovtyń sózine qaraǵanda, jyl sońyna deıin «Qoljetimdi baspana-2020» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda bank jelisi arqyly 6 myń páterlik 74 turǵyn úı tapsyrylady.
Onyń aıtýynsha, bıylǵy jyly tapsyrylatyn baspananyń aýdany - 384 myń sharshy metr, al onyń jalpy quny - 43,4 mlrd. teńge.
Baǵdarlamany iske asyrý bastalǵaly bank pen jergilikti atqarýshy organdar arasynda jalpy aýdany 875 myń sharshy metr aýmaqtaǵy 13,7 myń páterlik 171 turǵyn úıdiń qurylysy boıynsha kelisimder bekitildi.
«2013 jylǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha jalpy aýdany 324 myń sharshy metrdegi 5 myń páterlik 63 turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Qalǵan 34 úıdi biz aldaǵy kezeńde tapsyratyn bolamyz», - dedi ol.
Bank basshysy óz sózinde baǵdarlamaǵa qatysý úshin jańa erejelerdi engizý usynysyn jasady. Osyǵan sáıkes, baspanalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa (baspanasyn keńeıtý) nıettilerdi «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasyna qatysýǵa shekteý jasalýy múmkin. Sondaı-aq alyp-satarlyqtyń jolyn kesý boıynsha baǵdarlamaǵa qatysýshynyń ótinish bergen óńirdegi mindetti tirkelýi eskeriledi.
Belgili bolǵandaı, páterge degen suranystyń basym bóligi Astana men Almatyda baıqalýda. Sonymen qatar joǵary suranys Aqtóbe, Qaraǵandy, Oral, Óskemen jáne Pavlodar qalalarynda tirkelýde.
Óz kezeginde «Samuryq-Qazyna» UÁAQ «Jyljymaıtyn múlik qory» AQ-nyń basshysy Bolat Palymbetov aldaǵy jyly memlekettik baǵdarlama aıasynda 94 myń sharshy metr jaldamaly turǵyn úıdi tapsyrý kózdelgenin habarlady.
Onyń málimetterine qaraǵanda, baǵdarlama aıasynda qor qurylysshylarmen birlese Astana, Almaty, Aqtóbe, Taraz qalalary men Almaty oblysynda turǵyn úı qurylysynyń jeti jobasyn júzege asyrýda. Bekitilgen kelisimder boıynsha nysandardyń jalpy aýdany 578 myń sharshy metrdi qurady.
«Toǵyz aıdyń qorytyndysy boıynsha bıylǵy jyly tapsyrylatyn nysandar turǵysynda oryndalǵan qurylys-montajdaý jumystyry 76 paıyzdan astam deńgeıde. Osyny eskere otyryp, baǵdarlama aıasynda jyl sońyna deıin 60 myń sharshy metrdi paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. 2014 jyly satyp alý quqymen jaldamaly baspana úshin Jyljymaıtyn múlik qorynyń 94 myń sharshy metr turǵyn úıi tapsyrylmaq», - dedi B. Palymbetov.
Úkimet otyrysynda sóz alǵan QR Óńirlik damý vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaevtyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyly Qazaqstanda nesıelik baspananyń qurylysy men ony iske asyrý baǵytyna 30,1 mlrd. teńge qarastyryldy. 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha óńirlerge 20 mlrd. teńge aýdarylyp, onyń 16,3 mlrd. teńgesi nemese 81 paıyzy ıegerilgen eken. Qarjynyń tıisti deńgeıde ıgerilmeýi Jambyl, Qaraǵandy, Ońtústik Qazaqstan oblystarynda jol berilgen.
Budan bólek vıtse-mınıstr kezekte turǵandar úshin jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna 2013 jyly 17,5 mlrd. teńge nysanaly transfertter kózdelgennin atap ótti. Onyń málimetinshe, 1 qazan jaǵdaıyna óńirlerge kestege sáıkes 13,8 mlrd. teńge bólinip, 12,9 mlrd. teńge nemese 94 paıyzy ıgerilgen.
«Qarajatty jetkiliksiz ıgerý Astana qalasynda 79 paıyzdy kórsetip otyr. Onyń sebebi - tehnıkalyq qadaǵalaý bólimi anyqtaǵan eskertýlerdi joıý, merdigerlerdiń jumysty oryndaý kestesin saqtamaý sııaqty oqıǵalar», - dep túsindirdi Q. Óskenbaev.
Onyń aıtýynsha, bıyl bul baǵyt boıynsha 285 myń sharshy metr 4 myń páter salý josparlanyp otyr. Al 2012 jyly jalpy kólemi 150 myń sharshy metrdi quraıtyn 2,6 myń páter salynǵan bolatyn.
«Іs júzinde 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha paıdalanýǵa kólemi 81,4 myń sharshy metr 1372 jalǵa beriletin páter nemese jyldyq josparlardyń 29 paıyzy oryndaldy. Paıdalanýǵa berýdiń negizgi bóligi qarasha-jeltoqsan aılaryna belgilenip otyr», - dep atap ótti Q. Óskenbaev.
Munymen qosa Q. Óskenbaev 2013 jylǵa jas otbasylar úshin jalǵa beriletin turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý jospary - 117 myń sharshy metrdi nemese 1,6 myń páterdi qamtyp otyrǵandyǵyn sóz etti.
Osy oraıda 9 aıdyń ishinde kólemi 40,7 myń sharshy metr 680 páter nemese jyldyq jospardyń 35 paıyzy salyndy. Bul rette, 6 oblysta - Aqmola, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Qaraǵandy, Qostanaı jáne Pavlodarda merziminen buryn 2012 jyly jas otbasylar úshin kólemi 28,2 myń sharshy metr bolatyn 526 páter salynǵanyn atap ótý qajet. «Osylardy qosa eseptegende, kólemi 68,9 myń sharshy 1206 páter nemese jospardyń 59 paıyzy salyndy», - dep atap ótti vıtse-mınıstr.
Jas otbasylar úshin jalǵa beriletin qalǵan turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý bıylǵy qarasha-jeltoqsan aılaryna josparlanyp otyr.
Úkimet otyrysyndaǵy talqylaýlardan keıin Serik Ahmetov mınıstrlikter men vedomstvolardyń basshylaryna, sondaı-aq óńir ákimderine birqatar tapsyrmalar berdi.
«Birinshi tapsyrma Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligine - «Qoljetimdi baspana - 2020» baǵdarlamasy boıynsha qarjy bólý. Óńirlik damý mınıstrligine - bıýdjet qarajatynyń ýaqtyly ıgerilýin baqylaýǵa monıtorıng júrgizý; oblystar, Astana men Almaty ákimderine - bıylǵy jylǵa josparlanǵan turǵyn úı kólemin paıdalanýǵa berýdi qamtamasyz etý», - dedi Úkimet basshysy.
Onyń aıtýynsha, baǵdarlama sheńberinde 6,8 mln. sharshy metr turǵyn úı salý kózdelip otyr. Bul - oryndalatyn jospar. «Sonymen qatar, bizge 2014 jylǵy josparymyzdy da bir qarap shyǵý kerek. Jyl sońynda kelesi jylǵy turǵyn úı boıynsha josparymyzben salystyratyn bolamyz», - dedi S. Ahmetov.
Sonymen qatar, Úkimet basshysy ákimderge atalǵan baǵdarlamanyń negizgi bólikteriniń biri retinde jeke turǵyn úı qurylysyn qadaǵalaýdy tapsyrdy.
Sonymen qatar, Premer-Mınıstr Óńirlik damý mınıstrligi men Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligine birlesip úsh jyldyq «Úı salý kombınattaryn júkteý baǵdarlamasyn» jasap shyǵarýdy tapsyrdy.
Serik Ahmetov qurylysshylardyń jaýapkershiligin kúsheıte otyryp, turǵyn úı qurylysyna úleskerlerdiń qarjysyn tartýdy tapsyrdy. Osy oraıda Úkimet basshysy baspana salýda negizgi úles kommertsııalyq turǵyn úıge tıesili ekenin atap ótti. Bul óz kezeginde 90 paıyz deńgeıindegi kórsetkishke teń.
«Bul - qalypty kórsetkish. Sebebi, «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasy baǵyttarynyń barsha ákimshileriniń basty maqsaty - turǵyn úı qurylysynda jeke ınvestıtsııalardy yntalandyrý, onyń ishinde kommertsııalyq jáne jeke turǵyn úı qurylysy. Alaıda, bul jerde zańnamalyq deńgeıde birqatar problema bar. Turǵyn úı qurylysynda úlestik qatysý týraly zańǵa engizilgen ózgeristerdi eskere otyryp, qurylys salýshy kompanııalar úleskerlerdiń qarjysyn tartýǵa quqy joq. Men Óńirlik damý mınıstrligine qurylys júrgizetin kompanııa men úleskerlerdiń kóńilinen shyǵatyn tetikti ázirleýdi tapsyrdym. Búginde atalǵan baǵytta qıǵashtyq bar»,- dedi S. Ahmetov.
