QR Prezıdentiniń ıdeıalary búgingi kún talaptaryna jaýap beredi - Ózbekstan professory
«Biz úshin Nursultan Ábishulynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasyndaǵy ǵylymı-ádistemelik tásili qyzyqty. Onyń tujyrymdamalyq sheńberin maqalanyń «Keńistik - barlyq nárseniń, al ýaqyt - búkil oqıǵanyń ólshemi. Ýaqyt pen keńistiktiń kókjıegi toǵysqan kezde ult tarıhy bastalady» degen birinshi abzatsynan-aq kórýge bolady. Onda avtor kez kelgen eldiń tarıhy jekelegen fragmentter arqyly emes, zamanaýı ǵylym bıiktiginen túsindirilýi tıis ekenin atap ótken», - dedi professor.
Ǵalymnyń aıtýynsha, maqala gýmanıstik jáne biriktirýshi serpilis berip otyr. Bul rette Qazaqstan Prezıdenti el tarıhynyń bul aýmaqta uzaq ýaqyt boıy turyp jatqan kóptegen ulystar úshin ortaq bolyp tabylatynyn atap ótti. «Mundaǵy danalyq kelesi tezıste jatyr: «másele óz ulylyǵyn basqa halyqtardyń rólin tómendetý arqyly kórsetý emes», - dep qosty Komıl Qalanov.
«N. Nazarbaevtyń kelesi mańyzdy ádisnamalyq qaǵıdasy - babalardyń qazirgi zamanǵy eń aldyńǵy qatarly tehnologııalyq jańalaýmen myzǵymas baılanysyn bólip kórsetý. Osyndaı kózqaras ǵylymı jáne arheologııalyq izdeýler arqyly rastalǵan birqatar tarıhı oqıǵalarǵa negizdelip otyr. Osylaısha, qazirgi Qazaqstannyń aýmaǵy - bul sonymen qatar qazirgi ýaqytta qoldanylyp júrgen materıaldyq mádenıettiń kóptegen túrlerin jasap shyǵarý, mysaly, metall óndirý ádisterin qurý orny», - dep atap ótti ǵalym.
«Jahandaný men kópshilik mádenıettiń zamanaýı kontekstinde «ata-babalardyń qorshaǵan ortamen tolyq úılesim taýyp, ózderin tabıǵattyń ajyramas bóligi dep sanaǵany» týraly tezıs úlken qyzyǵýshylyq týdyrdy. Osyndaı tásil birinshi kezekte Aral daǵdarysy tárizdi ótkir ekologııalyq máselelerdi sheshýge múmkindik beredi», - dedi Komıl Qalanov.
Onyń aıtýynsha, Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy ǵylymı faktilerge súıene otyryp, Qazaqstannyń jahandyq tarıhtaǵy rólin durys túsiný úshin ǵylymı jáne ádisnamalyq negiz qalaýǵa kúshti ımpýls bolǵan.
«Ózbekstannyń ǵylym qaıratkeri retinde «óz tarıhyn umytpaı, baǵalap, maqtan etetin halyqtyń bolashaǵy zor» degen sózderdi aıtqym keledi. Sondyqtan N.Nazarbaevtyń Qazaqstan tarıhy salasyndaǵy ıdeıalary men bastamalaryn iske asyrý kórshiles elderdiń de búgingi kún talaptaryna jaýap berip, sondaı-aq Ortalyq Azııanyń jalpy alǵanda rólin nyǵaıtady», - dep túıindedi sózin professor Komıl Qalanov.