QR Premer-Mınıstri Astanany odan ári damytý boıynsha Elbasynyń tapsyrmalaryn oryndaý máseleleri boıynsha keńes ótkizdi
Bul týraly Úkimet basshysynyń baspasóz qyzmetinen habarlandy.
«Prezıdent birqatar máseleler men basymdyqtardy atap ótti», - deı kele Premer-Mınıstr atalǵan tapsyrmalardy shuǵyl oryndaý qajettigin basyp aıtty.
Jer telimderin paıdalaný máselelerine qatysty Úkimet basshysy «olardy memlekettik menshikke qaıtarý boıynsha sharalardyń jetispeıtindigin» atap ótti, alaıda «2011 jáne 2012 jyldar aralyǵynda jerlerdi túgendeý júrgizilgen bolatyn». Osyǵan baılanysty Astana men Aqmola oblysynyń ákimdikterine Bas prokýratýramen birge ıgerilmeı jatqan jáne belgilengen maqsatta paıdalanylmaıtyn jerlerdi memlekettik menshikke qaıtarý boıynsha jumysty jalǵastyrý tapsyryldy.
Astana mańyndaǵy eldi mekenderdi damytý boıynsha Úkimet basshysy Astana jáne Aqmola oblysynyń ákimderine elorda mártebesine sáıkes qala mańyndaǵy aımaqty damytýdyń Keshendi josparyn ázirlep, qala mańyndaǵy aımaqtaǵy eldi mekenderdiń bas josparlaryna túzetý engizýdi, osy jumys aıaqtalǵansha JTQ-na jer telimderin bólýdi toqtatýdy tapsyrdy.
«Memleket basshysy Jasyl beldeýdiń aýmaǵyn 2030 jylǵa qaraı 200 myń gektarǵa deıin arttyrýdy tapsyrdy» dep atap ótken S.Ahmetov Qorshaǵan orta mınıstrligine elordanyń jáne Aqmola oblysynyń ákimdikterimen birge bir aılyq merzimde Astanany jáne qala mańyndaǵy aýmaqty úzdiksiz kógaldandyrýdyń keshendi josparyn engizýdi tapsyrdy.
Básekelestikti qorǵaý jónindegi agenttikke múddeli memlekettik organdarmen birge turǵyn úıler qurylysynyń óz qunyna jáne satý baǵalaryna sáıkestigi boıynsha tıisti usynystar jasaý tapsyryldy. Astana ákimdigi eski jáne apatty turǵyn úılerdi buzý, Sol jaǵalaýdyń jańa kóshelerin salý boıynsha pılottyq jobany júzege asyrý boıynsha jumysty jandandyrýy tıis.
Úkimet basshysy sondaı-aq jylý berý maýsymynyń úzdiksiz ótýin qamtamasyz etýdi, Astanadaǵy quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý sharalaryn kúsheıtýdi tapsyrdy.
Keńesti qorytyndylaı kele, S.Ahmetov Elbasynyń elordany damytý boıynsha tapsyrmalaryn jedel túrde oryndaý qajettigin basyp aıtty.