QR Parlamenti Májilisi jáne máslıhattar depýtattyǵyna kandıdattar «QazAqparat» HAA úgit materıaldaryn qalaı ornalastyrady

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Partııalyq tizimder boıynsha saılanatyn Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdattarǵa jáne 2021 jyldyń 10 qańtaryna josparlanǵan kezekti saılaýǵa qatysatyn Qazaqstan Respýblıkasy máslıhattarynyń depýtattyǵyna kandıdattarǵa, sondaı-aq 2021 jylǵy 11 qańtarǵa belgilengen kezekti saılaýǵa qatysatyn Qazaqstan halqy Assambleıasy saılaǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdattarǵa «QazAqparat» HAA» AQ-nyń www.inform.kz saıtynda qyzmetterdi usynýdyń jalpy sharttary.

www.inform.kz (budan ári – Saıt) Saıt ıesi «QazAqparat» HAA» AQ «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy saılaý týraly» 28.09.1995 jylǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııalyq zańyna sáıkes, «Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi depýtattarynyń kezekti saılaýyn taǵaıyndaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2020 jylǵy 21 qazandaǵy № 439 Jarlyǵynyń negizinde, sondaı-aq «Qazaqstan Respýblıkasy máslıhattary depýtattarynyń kezekti saılaýyn taǵaıyndaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń 2020 jylǵy 21 qazandaǵy qaýlysynyń negizinde tirkelgen kandıdattarǵa habardar etedi:

1) partııalyq tizimder boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna, sondaı-aq «2021 jylǵy 10 qańtarǵa» belgilengen saılaýǵa qatysatyn Qazaqstan Respýblıkasy máslıhattary depýtattyǵyna kandıdattar (budan ári - Kandıdat) úshin;

2) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna «2021 jylǵy 11 qańtarǵa» belgilengen saılaýǵa qatysatyn Qazaqstan halqy Assambleıasy saılaıtyn (budan ári - Kandıdat) kandıdattar úshin

Saıtta saılaýaldy úgit materıaldaryn (budan ári - úgit materıaldary) ornalastyrý úshin Internet alańdaryn usyný sharttary men tártibi týraly tólemniń mólsheri týraly habarlaıdy.

Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdattardyń jáne Qazaqstan Respýblıkasy máslıhattarynyń depýtattyǵyna kandıdattardyń saılaýaldy úgiti kandıdattardy tirkeý merzimi aıaqtalǵan sátten bastalyp, saılaý bolatyn kúnnen bir kún buryn jergilikti ýaqyt boıynsha 00:00 saǵatta aıaqtalady. Osylaısha úgit materıaldaryn saıtqa ornalastyrý 2020 jylǵy 10 jeltoqsan saǵat 18.00-den bastap 2021 jylǵy 08 qańtardy qosa alǵanda júzege asyrylady.

Qazaqstan halqy Assambleıasy saılaıtyn Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdattardyń saılaýaldy úgiti kandıdattardy tirkeý merzimi aıaqtalǵan kezden bastalady jáne saılaý bolatyn kúnnen bir kún buryn jergilikti ýaqyt boıynsha 00:00 saǵatta aıaqtalady. Osylaısha, úgit materıaldaryn saıtqa ornalastyrý 2020 jylǵy 27 jeltoqsan saǵat 18.00-den 2021 jylǵy 9 qańtardy qosa alǵanda júzege asyrylady.

Saıt jazbasha ótinish pen Saıttyń menshik ıesi men kandıdat arasynda ne kandıdattyń ýákiletti ókilimen jasalatyn shart negizinde qyzmetter kórsetedi.

Úgit materıaldarynyń sany men ornalastyrý kezeńi kandıdattyń ne onyń ýákiletti ókiliniń jazbasha ótinishinde kórsetiledi, sodan keıin olar shartta belgilenedi.

Ótinish Kandıdattardyń ótinishterin tirkeý jýrnalynda rettilik tártibimen, árbir jazbasha ótinishke rettik nómir men ótinishtiń kelip túsken kúnin berý arqyly tirkeledi.

Jazbasha ótinishke mynadaı qujattar qosa berilýge tıis:

1) Kandıdattyń tirkelgenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

2) Kandıdat ókiliniń ókilettikterin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

3) ótinish berýshi tulǵanyń jeke kýáliginiń kóshirmesi;

4) shart jasasý úshin tulǵanyń ókilettigin rastaıtyn qujattar;

Kandıdattardyń úgit materıaldaryn Saıtqa ornalastyrý kezektiligi jazbasha ótinishterdiń kelip túsý retimen ne ótinish bir mezgilde kelip túsken jaǵdaıda jerebe boıynsha belgilenedi.

Úgit materıaldary Saıtqa ornalastyrý kúnine deıin 1 (bir) kúntizbelik kúnnen keshiktirilmeı, 02.12.2020 j. №219-NK buıryǵyna № 1 qosymshaǵa sáıkes usynylady.

Úgit materıaldarynda qarjylandyrý kózderi týraly kórneki aqparat jáne aqparat bergen adamnyń tegi qamtylýǵa tıis.

Úgit materıaldaryn usynǵan Kandıdattar olardyń mazmunynyń Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń talaptaryna sáıkestigi úshin jeke jaýapkershilikte bolady.

Saıttyń menshik ıesi, eger olarda respýblıkanyń konstıtýtsııalyq qurylymyn kúshtep ózgertý, onyń tutastyǵyn buzý, memleket qaýipsizdigine nuqsan keltirý, áleýmettik, násildik, ulttyq, dinı, tektik-toptyq jáne rýlyq arazdyqty qozdyrý, qatygezdik pen zorlyq-zombylyqqa bas urý ıdeıalary bolsa, sondaı-aq olarda basqa kandıdattardyń ar-namysyna, qadir-qasıetine nemese iskerlik bedeline nuqsan keltirýi múmkin aqparat bolǵan jaǵdaıda, úgit materıaldaryn ornalastyrýdan bas tartýǵa quqyly. Kandıdat Saıttyń menshik ıesiniń talap etýi boıynsha materıaldarda joǵaryda kórsetilgen sıpattaǵy aqparatty rastaıtyn qujattardy usynýǵa mindetti.

Saıtta úgit materıaldaryn ornalastyrǵany úshin jasalǵan shart boıynsha tólem Saıttyń menshik ıesi usynǵan tólem /oryndalǵan jumystar aktisi shotynyń jáne shot-faktýranyń negizinde shot usynylǵan kúnnen bastap 5 (bes) jumys kúni ishinde júzege asyrylady.

Partııalyq tizimder boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdattardyń jáne Qazaqstan Respýblıkasy máslıhattarynyń depýtattyǵyna kandıdattardyń úgit materıaldaryn Saıtqa ornalastyrýǵa jazbasha ótinishterdi tirkelgen kandıdattardan demalys jáne mereke kúnderin qospaǵanda, Nur-Sultan qalasy, Aqmeshit kóshesi, 3, «Park Line» BO, 407-kabınet (kommertsııalyq bólim) mekenjaıy boıynsha saǵat 10.00-den 18.00-ge deıin qabyldaıdy.

Qazaqstan halqy Assambleıasy saılaıtyn Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdattardyń úgit materıaldaryn Saıtqa ornalastyrýǵa jazbasha ótinishterdi tirkelgen kandıdattardan 2020 jylǵy 10 jeltoqsannan bastap 2021 jylǵy 09 qańtardy qosa alǵanda, demalys jáne mereke kúnderin qospaǵanda, Nur-Sultan qalasy, Aqmeshit kóshesi, 3, «Park Line» BO, 407-kabınet (kommertsııalyq bólim) mekenjaıy boıynsha saǵat 10.00-den 18.00-ge deıin qabyldaıdy.

Faksımıldi jáne Internet baılanysy arqyly jazbasha ótinishter qabyldanbaıdy.

Saılaý aldyndaǵy úgit-nasıhat materıaldaryn ornalastyrý praıs-paraǵy.



Сейчас читают
telegram