QR Memlekettik hatshysy V Baký halyqaralyq gýmanıtarlyq forýmynda sóz sóıledi
«Zamanaýı ómirde jahandaný protsesinen túrli mádenıetter men dinderdiń qaqtyǵysy kóbeıip barady. Ultaralyq, dinaralyq, konfessııaaralyq dıalogtyń joǵary mádenıeti tıimdi basymdyqtarǵa aınalýda», - dedi ol.
Sonymen birge, Ábdiqalyqova Qazaqstanda júzden astam etnıkalyq top pen 18 konfessııa ókilderiniń ómir súrip jatqanyn atap ótti. Jáne táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap, bizdiń elimiz azamattardyń teńdigi, etnıkaaralyq kelisim jáne jalpyulttyq birlik, turaqtylyq saıasatyn júrgizip keledi. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen Qazaqstan halqy Assambleıasy quryldy. Assambleıa - bul Memleket basshysy basqaratyn konstıtýtsııalyq organ. Onyń mindeti - teńdik, azamattyq, ortaq qundylyqtar negizinde Qazaqstannyń biryńǵaı halqyn qalyptastyrý.
Bul biregeı qoǵamdyq jáne jalpyhalyqtyq ınstıtýt eldegi 1338 etnomádenı birlestikter men 1993 qoǵamdyq kelisim keńesin úılestiredi jáne Parlament Májilisine 9 depýtat saılaıdy.
«Biz ortaq azamattyq jáne patrıottyq qundylyqtarǵa negizdelgen Máńgilik El jalpyulttyq ıdeıasyn jasadyq. Bul - jasampaz qazaqstandyq patrıottyqtyń negizi», - dep atap ótti Memleket hatshysy.
«Turaqty damý, turaqty ekonomıkalyq ósý - beıbitshilik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýdegi mańyzdy faktorlardyń biri bolyp tabylady», - dep tolyqtyrdy G.Ábdiqalyqova.
Sonymen birge, Memlekettik hatshy bul forýmnyń qoǵamnyń qaıda bet alǵanyn kórsetetin álemdik deńgeıdegi alań ekenin aıtty. Munda júzjyldyqtyń jahandyq máselelerine jaýap izdeletinin jetkizdi.
