QR QK-niń desantshylary sý kedergilerinen ótti
Qazaqstandyq desantshylar tehnıkada sý bógetterinen ótýdi pysyqtady, dep habarlady QR QM baspasóz qyzmeti. Praktıkalyq is-qımyldar arnaıy jabdyqtalǵan sý qoımasynda ótti. Onyń tereńdigi 4,5 metrdi quraıdy. Áskerı tehnıkanyń júzbeli qozǵalysynyń birqatar aıyrmashylyqtary men erekshelikteri bar. Sýda mashınany tizgindeý kezinde barlyǵy «bógelip» iske asyrylady. ıAǵnı, qurlyqpen salystyrǵanda, mashına birden baǵyna qoımaıdy. Áskerı qyzmetshige basqarý tetiginiń (róldiń) qalaı jumys jasaıtynyn seziný qajet.
Oqý jattyqtyrýdyń maqsaty jeke quramǵa sý kedergilerin buzyp ótýge qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany daıyndaý boıynsha jumystar tizbesine oqytyp-úıretý, sýdan mashınalardy kóshirý tásilderin kórsetý, sý bógetterin buzyp ótý, sondaı-aq, mashınalardan kóshirý kezinde qaýipsizdik sharalaryn zerdeleý bolyp tabylady. Sabaqtarǵa 61993, 18404, 32363, 12740, 29108 áskerı bólimderinen 400-ge jýyq áskerı qyzmetshi tartyldy. Mundaı jattyǵýlar QR Qarýly Kúshterinde jyl saıyn ótýde.