QR Qaýipsizdik Keńesi qylmysqa qarsy is-qımyl máselelerin talqylady

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Prezıdenttiń Kómekshisi – Qaýipsizdik Keńesiniń hatshysy Áset Isekeshev qylmysqa qarsy is-qımyl jáne jol qozǵalysy qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri jóninde keńes ótkizdi. QazAqparat bul týraly Aqordaǵa silteme jasap habarlaıdy.

Jıynǵa ortalyq memlekettik, quqyq qorǵaý jáne jergilikti atqarýshy organdar basshylarynyń orynbasarlary, sondaı-aq oblystardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń prokýrorlary jáne óńirlik polıtsııa departamentteriniń bastyqtary qatysty.

Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev óziniń qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń birde-bir aspektisi zań ústemdiginsiz jáne azamattarymyzdyń qaýipsizdigine kepildiksiz sátti iske asyrylmaıtynyn erekshe atap ótti.

Jalpy, quqyq qorǵaý júıesi tıisti mindetterdi oryndaýda. Bul bıylǵy 10 aıdyń ishinde qylmystyq quqyq buzýshylyqtardy tirkeýdiń 2020 jyldyń 10 aıyndaǵy kórsetkishi 2019 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 32,4 paıyzǵa azaıǵanyn kórsetedi.

Bul rette, qaraqshylyq sany 53,9 paıyzǵa, tonaý – 48,5 paıyzǵa, urlyq – 51,0 paıyzǵa, buzaqylyq – 41,4 paıyzǵa, zorlaý – 36,2 paıyzǵa azaıdy.

Sonymen qatar, quqyqtyq tártipti odan ári nyǵaıtý maqsatynda jumysty jandandyrýdy qajet etetin quqyq qorǵaý qyzmetiniń baǵyttaryn anyqtaý jumystary jalǵasýda.

Qatań karantındik shekteýler kezeńinde otbasylyq-turmystyq salada jasalǵan qylmystyq quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý, anyqtaý jáne jolyn kesý máselelerine erekshe nazar aýdarylady.

Alaıaqtyq qylmys deńgeıi ále de joǵary (27 myńnan astam quqyq buzýshylyq). Qylmys jasaýdyń mynadaı tásilderi keń taralǵan: telefon alaıaqtyǵy jáne kıber-alaıaqtyq, sondaı-aq ınvestıtsııalyq jáne ózge de qarjylyq qyzmet túrlerin syltaý etý arqyly qarjy pıramıdalaryn qurý.

Sońǵy jyldary qylmystyń jekelegen túrlerine (múliktik qylmystardyń saralanǵan quramdary, jynystyq qatynas qylmystary jáne t.b.) neǵurlym tıimdi qarsy turý úshin olar aýyr qylmystar sanatyna aýystyryldy.

Aýyr qylmystardy tirkeýdiń artýyna sebep bolǵan bul zańnamalyq ózgerister sotqa deıingi tergep-tekserý organdarynan tıisti qylmystyq áreketterdi ashý, jolyn kesý jáne tergep-tekserý jumystaryndaǵy tásilderdi jedel qaıta qaraýdy talap etedi.

Osyǵan baılanysty Qaýipsizdik Keńesiniń hatshysy quqyq qorǵaý organdarynyń basshylaryna aýyr qylmys jasaǵan tulǵalardy anyqtaý jónindegi jumystyń tıimdiligin arttyrý jáne osyndaı áreketter boıynsha jazanyń bultartpastyǵyn qamtamasyz etý jóninde naqty tapsyrmalar berdi.

Áset Isekeshev azamattardyń kópshiligine bile tura múliktik zalal keltirýge baǵyttalǵan alaıaqtyqtyń aldyn alý jáne ýaqytyly jolyn kesý qajettigine erekshe nazar aýdardy.

Talqylaý barysynda jergilikti atqarýshy organdardyń basshylyǵyna azamattardyń qaýipsizdigine neǵurlym teris áser etetin qylmys túrleri boıynsha aldyn alý sharalaryna erekshe nazar aýdarý usynyldy (kóshede jáne ózge de qoǵamdyq oryndarda jasalatyn paıdakúnemdik-zorlyq qylmystar, kámeletke tolmaǵandarǵa qarsy, sondaı-aq olardy qylmystyq iske tartýmen baılanysty qylmystar).

Sonymen qatar, Qaýipsizdik Keńesiniń hatshysy Áset Isekeshev keńeske qatysýshylarǵa jol qozǵalysy qaýipsizdigin qamtamasyz etý jumystaryn jalǵastyrýdy tapsyrdy.

2020 jyldyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha jol-kólik oqıǵalarynyń sany (13 391-den 10 408-ge deıin nemese 22,3 paıyzǵa) jáne onda jaraqattanǵan (17 797-den 13 599-ǵa deıin nemese 23,6 paıyzǵa), qaza tapqan (1 846-dan 1 524-ke deıin nemese 17,4 paıyzǵa) tulǵalardyń sany edáýir azaıǵany tirkeldi. Alaıda, bul negizinen, qatań karantındik shekteýler kezeńinde kólik qatynasy qarqynynyń tómendeýine baılanysty.

Sonymen qatar, elimizdiń joldaryndaǵy jol-kólik oqıǵalary saldarynan qaza bolǵandar men zardap shekkenderdiń sany áli de kóp bolyp otyr. Kólik júrgizýshileriniń jol tártibi saqtamaýyna jáne jol jelisi qaýipsizdiginiń tómen deńgeıine baılanysty problemalar saqtalýda.

Osy rette keńeske qatysýshylardyń oı-pikiri zańǵa baǵynýdy nasıhattaý jáne qalalar men iri eldi mekenderdegi kóshe-jol jelisin retteý problemalaryn sheshý úshin birlesken sharalar qabyldaýǵa baǵyttaldy.

Jıyn sońynda Qaýipsizdik Keńesiniń hatshysy elimizdegi quqyqtyq tártipti jaqsartý, azamattardyń qaýipsizdigine kepildik berý jáne qoǵamdaǵy qylmystyq deńgeıdi tómendetý úshin qarastyrylǵan máselelerdiń mańyzdylyǵyn atap ótti.


Сейчас читают
telegram