QR Egemendik týraly deklaratsııasynyń qabyldanǵanyna - 23 jyl

None
None
ASTANA. 25 qazan. QazAqparat - Qazaqstanda 25 qazan Respýblıka kúni bolyp tabylady. 23 jyl buryn, 1990 jyly osy kúni Memlekettik egemendik týraly deklaratsııa qabyldandy.

Qazaqstan óziniń atrıbýttary, sonyń ishinde halyqaralyq saıasatta quqyqtary men mindetteri bar derbes el bolyp jarııalandy. Deklaratsııa táýelsiz Qazaqstannyń Konstıtýtsııasyn ázirleýge negiz boldy. 2009 jyldan beri bul kún memlekettik mereke retinde atalyp ótilmeıtinine qaramastan ol qazaqstandyqtar úshin jáne elimizdiń saıası oqıǵalarynyń kúntizbesindegi  mańyzdy kún bolyp qalady. Memleket tarıhy ınstıtýtynyń dırektory, professor, belgili tarıhshy Búrkitbaı Aıaǵannyń aıtýynsha, egemendik týraly deklaratsııany qabyldaý Qazaqstannyń totalıtarlyq tártipten azat eldi qurýǵa daıyn ekendigin kórsetti.

«Memlekettik egemendik týraly deklaratsııany qabyldaý - qazaq halqynyń tarıhyndaǵy uly oqıǵa. Qazaqstan azamattary ózderiniń erkin jetkizý múmkindigine ıe boldy. Deklaratsııa totalıtarlyq muradan bas tartýdyń belgisi boldy. Halyqqa ózgerister, jańashyldyq, ekonomıkalyq erkindik qajet boldy. Adamdar kóp azap shekti. Óıtkeni, KSRO zamanyndaǵy júıede tyıym salynǵan jaǵdaılar kóp boldy. Bastysy, Qazaqstan deklaratsııada búgingideı azat el qurýǵa daıyn ekendigin jetkizdi», - deıdi B.Aıaǵan.

Eske salaıyq, 2009 jyly naýryzda zańnamaǵa túzetýler engizilip, Respýblıka kúni atap ótilmeıtin boldy.

Сейчас читают
telegram