QR BUU janyndaǵy Turaqty ókili eldiń halyqaralyq qoǵamdastyqtaǵy róli men jańa syn-qaterleri týraly
Qazirgi tańda álemdegi geosaıası jaǵdaıdy eskere otyryp, Qazaqstan men BUU-nyń seriktestigi, elimizdiń halyqaralyq uıymdaǵy negizgi basymdyqtary, beıbitshilik pen turaqtylyqty ornatý maqsatynda qolǵa alǵan sharalary, BUU-nyń qazirgi jaǵdaıy men halyqaralyq arenadaǵy negizgi problemalardy sheshýdegi róli týraly QR BUU janyndaǵy Turaqty ókili Aqan Rahmetýllınmen suhbattasýdy jón sanadyq. Sol suhbatymyzdy nazarlaryńyzǵa usynamyz.
- Aqan Aqasuly, alǵashqy saýalym Qazaqstan men BUU-nyń yntymaqtastyǵy jóninde bolmaq. Qazirgi tańdaǵy Qazaqstannyń BUU-men baılanysyndaǵy negizgi basymdyqtary haqynda aıtyp ótińizshi...
- 2 naýryz kúni Qazaqstan BUU-nyń tolyqqandy múshesi bolǵanyna 31 jyl toldy. Osy jyldar ishinde Qazaqstan, árıne, óziniń kún tártibinde turǵan máselelerdi de kóterip, BUU-men yntymaqtastyqta mańyzdy ról atqardy. Elimiz BUU-da qandaı basymdyqtarǵa basa mán berdi desek, eń birinshi, aımaqtyq jáne halyqaralyq qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýdegi qolǵa alǵan is-sharalaryn aıtýǵa bolady.
Al ekinshi basymdyq - ıadrolyq qarýsyzdaný. ıAdrolyq polıgondy jaýyp, ıadrolyq qarýdan bas tartqanymyz barshaǵa málim, sondyqtan da bul biz úshin eń úlken jetistik der edim. Biz osy sekildi is-sharalarǵa belsendi túrde atsalysyp kelemiz. Ondaǵy maqsatymyz - jappaı qyryp-joıý qarýymen baılanysty kez kelgen is-áreketti toqtatý. Taǵy bir basymdyq retinde bizdiń Prezıdentimizdiń bıologııalyq qaýipsizdik jónindegi halyqaralyq agenttik qurý týraly bastamasyn júzege asyrýdy aıtýǵa bolady. Bul COVID-19 sııaqty pandemııamen, sondaı-aq bıoterrorızmmen, ıa bolmasa túrli bıologııalyq zattardy zııandy maqsattarda paıdalanýdyń aldyn alý úshin mańyzdy bolmaq.
Toqaev pen Gýterrıshtiń 2022 jylǵy Nıý-Iorktegi kezdesýi. Foto avtory: Evan Shnaıder
Odan keıin elimiz BUU Turaqty damý maqsattaryn iske asyrýda da belsendi jumys istep keledi. Bul - tek Qazaqstannyń ǵana emes, sonymen birge uıymnyń barlyq múshesiniń aldynda turǵan mindet. Buǵan kedeılikti azaıtý, damý jáne klımatty jaqsartý, jalpy tutastaı alǵanda, búkil adamzattyń odan ári damýyna jaǵdaı jasaıtyn úlken máselelerdiń blogy kiredi.
Munda sonymen birge, biz úshin de nazar aýdararlyq másele, genderlik teńdik taqyryby bar, ıaǵnı qoǵamdaǵy áıelderdiń pozıtsııasyn jaqsartýǵa múmkindik berý. Jaqynda áıelderdiń jaǵdaıy boıynsha kezekti komıssııanyń jumysy bastalady. Oǵan qazaqstandyq delegatsııa da qatysatyn bolady. Sondaı-aq adam quqyǵyn qorǵaý, ekologııalyq máseleler, jahandyq klımatty saqtaý sekildi máselelerdi de aıtyp ótken jón. Bárine belgili, Prezıdent 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptylyǵyna qol jetkizýdi maqsat etip qoıdy. Bul óte aýqymdy jumys bolmaq, sondyqtan da seriktestermen birlesip jumys isteımiz. Klımattyń ózgerýinen bolatyn ózgeristerdi bárimiz jaqsy bilemiz. Sol sebepti de oǵan basa mán berip, myqtap iske kirisýimiz kerek.
Rahmetýllın 2022 jyldyń qazan aıynda Bas hatshyǵa senim gramotasyn tapsyrdy. BUU sýreti: Evan Shnaıder.
- Qazaqstannyń BUU júıesindegi róli qandaı? Osyǵan qatysty ne aıtar edińiz?
- Qazaqstannyń BUU-daǵy róline keletin bolsaq, meniń oıymsha, bul syrtqy saıasatymyzda kópvektorly baǵyt ustanýymyzdan-aq baıqalyp otyr. Bir kezderi Memleket basshysy bizdiń syrtqy saıasatymyzdyń basym baǵyty geosaıası jaǵdaımen baılanysty strategııalyq tepe-teńdikti saqtaý ekenin, ıaǵnı BUU Qaýipsizdik Keńesiniń músheleri, sondaı-aq ıadrolyq qarýdyń ıeleri sanalatyn Reseı, Qytaı sııaqty derjava elderimen jaqsy qarym-qatynasty odan ári jetildirý kerek ekenin atap ótken edi.
Jalpy Qazaqstan BUU-ǵa múshe bolǵan 31 jylda elimiz týraly jaqsy pikir qalyptasty. Biz BUU-ǵa múshe basqa memlekettermen dostyq qarym-qatynas ornata aldyq, búginde Otanymyz álem aldynda bedeldi, jaýapty, beıbitsúıgish elge aınaldy.
- Suhbat barysynda siz beıbitshilik pen turaqtylyqtyń mańyzdylyǵyn birneshe ret atap óttińiz. Meniń kelesi saýalym da osymen baılanysty. Búginde Qazaqstan álemdik arenada beıbitshilik pen turaqtylyqty damytý úshin qandaı is-sharalardy qolǵa alyp otyr?
- Beıbitshilik pen qaýipsizdikti qoldaý ne qamtamasyz etý – soǵysty toqtatý ǵana emes. Árıne, birinshi kezekte soǵys pen qaqtyǵystardy boldyrmaý, olardyń aldyn alý. Alaıda beıbitshilik pen qaýipsizdikti saqtaý - bul qaýipsizdik pen áleýmettik-ekonomıkalyq damýǵa qatysty máselelerdiń úlken jıyntyǵy dep aıtar edim.
Biz táýelsizdik alǵaly beri halyqaralyq qarýsyzdaný men qarýdy taratpaýdy ilgeriletý máselesinde óte belsendi ustanymǵa ıemiz. Biz ıadrolyq qarýdan bas tarttyq, ıaǵnı aýyzben aıtyp, urandatyp qana qoımaı, naqty iske kóshtik. Mysaly, Semeı ıadrolyq polıgonyn japtyq. Bizdiń bul áreketimiz halyqaralyq arenada moıyndaldy, tipti ıadrolyq qarýy boıynsha alǵashqy bestikte turǵan elder de moıyndady. Biraq bul másele joq degen sóz emes, bar, biz endi solarmen belsendi túrde jumys isteımiz.
Qazaqstannyń BUU janyndaǵy birinshi turaqty ókili Aqmaral Arystanbekova. Foto: Qazaqstannyń BUU janyndaǵy turaqty ókildigi
Qazaqstan ıadrolyq qarýsyzdaný jáne taratpaýǵa qatysty barlyq qujatqa qol qoıǵan memleketterdiń qatarynda tur. Mysaly, jýyrda ıadrolyq qarýǵa tyıym salý týraly shartqa (ıAQTSh) qol qoıdyq. Qazaqstan – onyń tolyqqandy múshesi, ári biz kelesi jyly ıAQTSh-ǵa múshe memleketterdiń úshinshi konferentsııasyna tóraǵalyq etetin bolamyz.
Sonymen qosa biz terrorızmge qarsy kúres sharalaryn da qolǵa aldyq. Aýǵanstanda bılik aýysqanyn kórdik, endi ol jaqta terrorıstik qaýip kúsheıe tústi. Jalpy búkil álemde terrorlyq qaýip kúsheıip, ártúrli toptar, sonyń ishinde Taıaý Shyǵys pen Afrıkada túrli toptar paıda boldy. Al qazirgideı jahandaný kezinde bul qaýip búkil álemge kesirin tıgizýi bek múmkin. Onyń ishinde bizdiń elimiz de bar. Sondyqtan da biz bul iste belsendilik tanytyp, BUU-nyń terrorızmge qarsy is-qımyl jónindegi 19 negizgi qujatyna qol qoıdyq.
Budan basqa biz Ortalyq Azııa úshin lańkestikke qarsy jahandyq strategııany júzege asyrý jónindegi birlesken is-qımyl josparynyń belsendi qatysýshysymyz. Onda terrorızmmen kúresý úshin aımaqtaǵy elder qandaı qadam jasaýy kerek ekeni kórsetilgen. Bul – tek saldarymen kúres qana emes, aldyn alý sharalaryn qolǵa alý degen sóz.
Qazaqstan sondaı-aq, BUU bitimgershilik mıssııalaryna belsendi túrde qatysyp keledi. Qazirgi kezde bizdiń bitimgershilik kúshterimiz Lıvanda, Malıde, Batys Saharada jáne Ortalyq Afrıka Respýblıkasynda júr.
Qazaqstandyq bitimgerler. Foto: Qazaqstannyń BUU janyndaǵy turaqty ókildigi
Sonymen qatar elimizdiń geografııalyq jáne geosaıası ornalasýyna qarasaq, biz - teńizge shyǵa almaıtyn álemdegi eń úlken memleketpiz. Bul keıbir syrtqy faktorlarǵa keri áser etedi. Bizde syrtqy naryqqa shyǵýǵa múmkindik joq, al eksporttyq baǵyttarymyzdy ártaraptandyrý mańyzdy. Biraq biz úshin ǵana emes, álem elderiniń kóbi osyndaı problemamen betpe-bet kelip otyr.
Jalpy Qazaqstan terrıtorııasy úlken memleket qana emes, ol - sol bir geografııalyq turǵydan osal elderdiń máselesin sheshý kerek ekenin túsinetin belsendi tarap. Biz osy elder tobyna 2020-2021 jyldary tóraǵalyq ettik. Atalmysh topqa 520 mıllıon halqy bar 32 memleket kiredi. Jer planetasynyń masshtabymen qarasaq, anaý bir kóp emes sekildi, biraq bul jarty mıllıard adamnyń ómiri ekenin eskerýimiz kerek.
Budan bólek «jumsaq kúsh» saıasatyna toqtala keteıin. «Jumsaq kúshtiń» bir kórinisi – túrli ult pen ulys, din ókilderiniń beıbit ómir súrýi. Bul – 2022 jyldyń qyrkúıeginde Astanada ótken álemdik dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi. Mysaly, atalǵan sharaǵa álemniń 50-den astam eliniń ókilderi keldi, olardyń qatarynda Rım Papasy, «Ál-Azhar» ıslam ýnıversıtetiniń Joǵarǵy ımamy jáne basqa da dinderdiń jetekshileri bar. BUU-nyń Bas hatshysy Antonıo Gýterrısh beıneúndeý jasap, rýhanı kóshbasshylarǵa ortaq qundylyqtardy ilgeriletýge qosqan úlesi úshin alǵys aıtqan edi. Aıta ketý kerek, biz osy sezdiń qorytyndy deklaratsııasyn BUU Bas Assambleıasynyń byltyrǵy 77-sessııasynda resmı qujat retinde BUU-ǵa tarattyq.
Soldan ońǵa qaraı: Rım Papasy Frantsısk, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev jáne Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev 2022 jylǵy 15 qyrkúıektegi sezdiń jabylý saltanatynda.
Sonymen qatar biz adam quqyqtary jónindegi keńestiń jáne ekonomıkalyq jáne áleýmettik keńestiń de tolyqqandy múshesi ekenimizdi aıta ketken jón. Bul organdarǵa Qazaqstannyń saılanýy elimizdiń bedelin jáne ekonomıkalyq, áleýmettik damý, sondaı-aq adam quqyqtary salalaryndaǵy jetistikterimizdi moıyndaǵanyn kórsetedi.
- Jalpy Qazaqstannyń álemde beıbitshilikti nyǵaıtýǵa qatysty qolǵa alǵan is-sharasy jóninde az-kem aıtyp óttińiz. Osy tusta, nazaryńyzdy Aýǵanstanǵa burǵym kelip otyr. Elimizdiń Aýǵanstandaǵy mıssııasy týraly tolyǵyraq aıtyp ótińizshi... Qazaqstannyń róli qandaı?
-Aýǵanstan – bizdiń kórshimiz. Biz onda qaýipsizdik ornap, beıtishilik saltanat qurǵanyn qalaımyz jáne soǵan múddelimiz. Bul – birinshi mıssııa. Sondaı-aq bizdiń eksporttyq baǵyttarymyzdy ártaraptandyrý qajettigin eskersek, Aýǵanstan, mysaly, biz úshin tranzıttik habqa aınalýy múmkin.
Aýǵanstan – uzaq ýaqyt azap shegip, qanshama soǵysty basynan ótkerdi. Tipti eldegi soǵys urpaqtan-urpaqqa berilip jatqandaı. Búginde eldiń úshinshi býyny soǵystan basqa eshteńe kórmeı kele jatyr. Qazaqstan Aýǵanstanǵa kómek qolyn sozýdan eshqashan tys qalǵan emes. Bir kezderi aýǵan stýdentteriniń bizdiń joǵary oqý oryndarynda oqýyna múmkindik berdik, gýmanıtarlyq kómek kórsettik. 2021 jyldyń tamyzynda áskerler ketip, eldegi bılik aýysqan tusta ondaǵy BUU qyzmetkerlerin basqa jerge kóshirý máselesi sóz boldy. BUU bizge júgindi jáne bizdiń bılik BUU mıssııasyn Almaty qalasynda ornalastyrý jóninde sheshim qabyldady. Qazirgi tańda Aýǵanstandaǵy qaýipsizdik azdy-kópti turaqtandy, sondyqtan qyzmetkerlerdiń negizgi bóligi keri qaıtty. Biz Aýǵanstandaǵy beıbitshilik pen qaýipsizdik máselelerin ilgeriletýdi jalǵastyratyn bolamyz.
-Endi halyqaralyq kún tártibin bylaı qoıyp, eldiń jaıyna oralsaq. Qazirgi kezde elimiz Turaqty damý maqsattaryna qol jetkizý barysynda qandaı máselelermen betpe-bet kelip otyr? Osyǵan az-kem toqtalyp ótińizshi...
- Óte qyzyq suraq. Turaqty damý maqsattaryn (TDM) jahandyq deńgeıde BUU-ǵa múshe barlyq el qabyldady jáne bul jalpy damýǵa baǵyttalǵan. Atap aıtsaq, bul – kedeılikpen, ádiletsizdikpen, teńsizdikpen, klımattyń ózgerýimen kúres, sonymen birge áıelderdiń rólin arttyrý, jalpy planetamyzdy qorǵaý. Bul - jaı ǵana sóz emes. Dál osy tusta BUU da jahandyq sıpatta bul problemalardyń ózekti ekenin jaqsy biledi. Sondyqtan ómirdiń barlyq negizgi salasyn turaqty damytý boıynsha 17 negizgi baǵyttan turatyn Turaqty damý maqsattary baǵdarlamasy qabyldandy. Bul máselelerdi sheshý osy álemdegi árbir adamǵa áser etedi.
Mysaly, barlyq el, ásirese Jahandyq Ońtústik elderiniń halqy (Brazılııa, Úndistan, Meksıka, Indonezııa jáne Qytaı elderi - red.) teńsizdik máselelerine shaǵymdanady. Bul jerdegi teńsizdik dep otyrǵanymyz – qandaı da bir resýrstardyń, tehnologııalardyń qoljetimsiz bolýy. Bizge, mysaly, jasyl energııany únemdeıtin keıbir energııa tehnologııalary jetispeıdi, sondyqtan, árıne, úlken jetiliktegi (G7), úlken jıyrmalyqtaǵy (G20) eldermen yntymaqtasý mańyzdy.
Mysaly, qazirgi kezde kún tártibinde 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý máselesi tur. Bul aýqymdy ári kúrdeli mindet qana emes, tipti muny iske asyrý qıyn bolýy da múmkin. Óıtkeni bizde tarıhı jáne dástúrli túrde damyǵan taý-ken óndirisi bar, ony biz ekonomıkada, ónerkásipte qoldanamyz. Bizdiń ónerkásip osyndaı qazba resýrstardy paıdalanýǵa baǵyttalǵan. Al bul óz kezeginde, kómirqyshqyl gazynyń shyǵaryndylary jáne temperatýranyń joǵarylaýyna ákeledi degen sóz. Jańa tehnologııalarǵa kóshý degen, elestetip kórińizshi, barlyq osy týrbınalardy, gaz týrbınalaryn, kómir qazandyqtaryn jáne t.b. paıdaly otyn men jasyl otynǵa aýystyrý - bul tek qarjylyq qana emes, tehnologııalyq jáne ıntellektýaldyq kúshti qajet etetin protsess.
- Buǵan deıin Memleket basshysy uıymnyń qurylymy men júıesin jańa jaǵdaılar konteksinde qaıta qaraýdyń mańyzdylyǵyn birneshe ret aıtyp ótti. Jalpy BUU-nyń qazirgi jaǵdaıy men halyqaralyq qoǵamdastyq aldynda turǵan negizgi problemalardy sheshýdegi róline qatysty Qazaqstannyń ustanymy qandaı?
- Iá, Qazaqstan Prezıdenti BUU Bas Assambleıasy sessııasynyń saıası pikirtalastarynda sóılegen sózinde jıi bolatyn daǵdarystar jahandyq basqarýda kóptegen olqylyq týǵyzatynyn birneshe ret atap ótti. Bul aldaǵy syn-qaterler men qaýipterge daıyn bolý úshin BUU-ny modernızatsııalaý jáne reformalaý qajettigin kórsetedi. Shynynda da, qazirgi tańda problema az emes, atap aıtsaq, teńsizdik, qarama-qaıshy kózqarastar bar. Bári BUU-ǵa jáne basqa organdarǵa, sonyń ishinde Qaýipsizdik Keńesine shaǵymdanady. Biraq olarda janjaldyń aldyn alýǵa da, ony toqtatýǵa da múmkindigi joq. Biz, árıne, uıymdy reformalaýdy, búkil júıeni de, jekelegen organdardy da qazirgi bolyp jatqan jaǵdaılarmen baılanystyryp, uıymnyń durys baǵytta áreket etýin, ıkemdi, qabiletti bolýyn qoldaımyz. Bas hatshy BUU-nyń jumysyn yńǵaıly, ıkemdi etýge tyrysyp baǵýda. Biraq bul BUU-nyń uıym retindegi problemasy ǵana emes ekenin atap ótý kerek.
Prezıdent Toqaev 2022 jylǵy 20 qyrkúıekte Bas Assambleıanyń 77-sessııasynda sóz sóıledi. Foto: Akorda.kz
Sondyqtan bul jerde, árıne, senimge negizdelgen qarym-qatynas ornatý mańyzdy. Degenmen elder arasyndaǵy senim azaıyp bara jatyr. Eger bul senim qaıta qalpyna keltiriletin bolsa, onda uıymnyń ózine ońaıyraq bolar edi. Buǵan deıin birneshe ret Qazaqstan men Prezıdentimiz keıbir janjaldardy sheshýge qatysty usynystar jasady. Biz, mysaly, Sırııa qaqtyǵysy boıynsha Astana protsesin belsendi túrde uıymdastyryp júrmiz. Memleket basshysy Ýkraına men Reseı prezıdentterimen jıi sóılesip, deldaldyq qyzmetti usyndy. ıAǵnı, bul qaıshylyqtardy túsiný jáne olardy túzetýge tyrysý mańyzdy. Mine, elimiz kópvektorly ári strategııalyq beıtarap saıasat ustaný arqyly keıbir janjaldardy sheshýge kómektesýde, taraptardy jaqyndastyrýda mańyzdy ról atqaryp keledi.
-Qazaqstan óziniń óńirlik ıntegratsııadaǵy múddesi men halyqaralyq maqsat-mindetin qalaı úılestiredi?
- Shyn máninde, bul úshin qandaıda bir úılestirý jumysynyń qajeti joq. Bul jaı ǵana kúneltýge ǵana emes, aımaqtyq jáne álemdik kontekste óz azamattaryna damýǵa múmkindik berip, olarǵa paıda ákelýge tyrysatyn barlyq el úshin qalypty jaǵdaı. Árıne, saýda, ekonomıkalyq, mádenı baılanystar, stýdenttermen almasý jáne taǵy sol sııaqty jeńildikterdi iske asyrý úshin ıntegratsııalaný mańyzdy. Bizdiń osyndaı óńirlik ıntegratsııaǵa degen umtylysymyz, árıne, ózara tıimdi, teń quqyly yntymaqtastyqty damytýǵa baǵyttalyp otyr. Sonymen qatar ol bizdiń mindettemelerimizge qaıshy kelmeıdi. Mysaly, Bas Assambleıada IYU, UQShU, TMD, EýrAzEQ sııaqty uıymdarmen yntymaqtastyqtyń mańyzdylyǵyn kórsetetin qararlar únemi qabyldanyp jatady. Sondyqtan aımaqtyq deńgeıde bir-birimen tyǵyz baılanysta bolý óte mańyzdy. BUU aımaqtyq ıntegratsııalyq protsestersiz alǵa jyljý múmkin emesin túsinedi. Tutastaı alǵanda, BUU dál osyndaı aımaqtyq qurylymdardan turady, sondyqtan meniń oıymsha, bul jerde jaýap aıqyn. Bul BUU júıesiniń damýyna yqpal eteri sózsiz.
Bul jerde mysal retinde ıadrolyq qarýsyzdanýdy atap ótýge bolady. ıAdrolyq qarýsyzdaný tek aımaqtyq deńgeıde ǵana emes, álemdik deńgeıde de ózekti másele. Onyń ústine, bizdiń eki kórshimizde de ıadrolyq qarý bar ekenin eskersek, biz tek aımaqtyq qana emes, jahandyq damýǵa da úles qosyp jatyrmyz dep aıtýǵa tolyq negiz bar.
Qazaqstandyq antııadrolyq «Nevada-Semeı» qozǵalysy, 1989 jyl. Foto: Qazaqstannyń BUU janyndaǵy Turaqty Ókildigi.
-ıAdrolyq qarýdy taratpaý jaıly aıtyp qaldyńyz, meniń kelesi suraǵym da osymen baılanysty. Iá, elimiz ıadrolyq qarýsyzdaný men taratpaýdy ilgeriletýde belsendi ról atqaryp keledi. Osy tusta, Qazaqstan ıadrolyq qarý máselesin sheshýge baǵyttalǵan jahandyq kúsh-jigerdiń qazirgi jaǵdaıyn qalaı baǵalaıdy? Qarýsyzdaný men ony taratpaý maqsattaryn ilgeriletý úshin qandaı qadamdar jasap otyr?
- Búgingi tańdaǵy ıadrolyq qarýdy qoldaný yqtımaldyǵy artqan tusta bul óte mańyzdy máselege aınalyp otyr. Álemdi ıadrolyq qarýdan aryltý jónindegi jahandyq kúsh-jigerge qaramastan, jaǵdaı qalypty emes. Іri ıadrolyq derjavalar arasyndaǵy teńsizdik ıadrolyq arsenalǵa qatysty kelisilgen sharalardy qabyldaýǵa kedergi keltirýde. Mysaly, biz AQSh pen Reseı arasyndaǵy qaıshylyqtardyń qanshalyqty tereń ekenin kórip otyrmyz, bulardyń ekeýi de - ıadrolyq derjava. Al qazir olar kóptegen másele boıynsha bir-birimen kelisimge kele almaı otyr. ıAǵnı, qarym-qatynasty jaqsartyp jatqan joq. Tipti, keı sarapshylar qarym-qatynastyń odan saıyn nasharlap ketkenin aıtýda.
Sonymen qatar AQSh pen Reseı arasyndaǵy strategııalyq shabýyl qarý-jaraǵyn qysqartý men shekteý týraly shartqa qatysty jaǵdaıdyń ýshyǵýy da alańdaýshylyq týǵyzyp otyr. Jýyrda Reseı bul kelisimshartty toqtata turatynyn jarııalady. Bul, árıne, jahandyq másele. Bul eki iri ıadrolyq derjava, olardyń ıadrolyq qarýy basqa úsh eldiń ıadrolyq kúshterinen birneshe ese kóp. Sondaı-aq ıadrolyq qarý men ony jasaıtyn tehnologııasy bar elder bar, Mysaly, Reseı, Anglııa, AQSh, Qytaı jáne Frantsııa. Bul elderdiń eshqaısysy ózderiniń saıası rıtorıkasynda ıadrolyq qarý óndirý men paıdalanýdy azaıtý úshin eshqandaı qadam jasap jatqan joq. Kerisinshe, olar qarama-qaıshylyq artqan saıyn, ıadrolyq qarýyna barynsha senim artyp otyr. Memleketter arasyndaǵy senim azaıǵan saıyn, olar kerisinshe, ıadrolyq qarýǵa basa nazar aýdara bastaıdy. Osy turǵyda, biz osyndaı máselelerdi sheshý úshin balama sheshimderdi izdeýimiz qajet. Biz, árıne, osy ıadrolyq memleketterdiń kelisimge kelýine jaǵdaı jasaýǵa tyrysamyz. Bul másele kúrdeli jáne biraz ýaqytty talap etedi. Biz memleketterdiń ıadrolyq qarý jaǵynan bir-birimen jarysqanyn qalamaımyz. Biz aqyl-parasat jeńiske jetedi dep úmittenemiz. Mine, men de ıAdrolyq qarýǵa tyıym salý týraly kelisim týraly aıttym. Qazaqstan shartty ázirleýge belsendi qatysty. Alǵashqylardyń biri bolyp Qazaqstan oǵan qol qoıdy, ratıfıkatsııalady, biz qazir onyń tolyq múshesimiz. Men atap ótkendeı, kelesi jyly biz osy Shart boıynsha konferentsııaǵa tóraǵalyq etemiz. Osy organdy basqarý kezinde biz osy memleketterge áser etýge tyrysamyz dep úmittenip otyrmyz. Árıne, bul aýqymdy jáne kúrdeli mindet, biraq bizdiń Reseımen de, AQSh-pen de strategııalyq qarym-qatynasymyz jaqsy. Sondyqtan da biz ulttyq jáne ekijaqty deńgeıde jáne ártúrli jahandyq sharttar aıasynda kem degende aýmaqtaǵy shıelenisti azaıtýǵa tyrysamyz. Bul olardyń azdap bolsa da qarýsyzdanyp, ıadrolyq qarýǵa azyraq senim arta bastaýyna alǵashqy qadam bolmaq.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
