Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń aınalasynda qurylys shekteledi – zań jobasy
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Májiliste «Túrkistan qalasynyń erekshe mártebesi týraly» zań jobasy tanystyryldy.
«Zań jobasy Memleket basshysynyń 2022 jyly Túrkistan oblysyna saparynyń qorytyndysy boıynsha bergen tapsyrmasyna jáne 2023 jylǵy 10 sáýirdegi qararyna sáıkes ázirlendi. Osylaısha, Memleket basshysy Túrkistan qalasyna rýhanı jáne tarıhı ortalyq retinde erekshe mártebe berýdi tapsyrdy. Bul qujatty ázirleýge Túrkistan qalasyn Túrki memleketteri uıymymen túrki áleminiń rýhanı astanasy retinde tanýy negiz boldy. Sonymen qatar qalanyń tarıhı kelbetin jáne onyń aýmaǵynda ornalasqan tarıhı-mádenı mura obektilerin saqtaý asa mańyzdy sanalady. Túrkistan qalasynda halyq sany tez ósip keledi, ıaǵnı keıingi 6 jylda halyq sany 60 myńǵa ósti», - dedi Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Baýyrjan Omarbekov.
Onyń aıtýynsha, zań jobasyn ázirleý barysynda Anglııa, Italııa, Ózbekstan, Ázerbaıjan jáne basqa da memleketterdiń tarıhı eskertkishterin saqtap qalý boıynsha tájirıbeleri zertteldi. Zań jobasy 4 taraýdan jáne 15 baptan turady.
Qujattyń maqsaty men mindeti:
- Qazaqstan Respýblıkasynyń rýhanı-mádenı jáne tarıhı ortalyǵy retinde Túrkistan qalasynyń qalyptasýy, damýy jáne jumys isteýi úshin quqyqtyq sharttar qurý, sondaı-aq jalpy memlekettik mańyzdylyǵyn taný;
- qalanyń tarıhı-mádenı mańyzy bar, sonyń ishinde Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń búkilálemdik mura obektisiniń qorǵaý aýmaǵynda ornalasqan eskertkishter men obektilerdi basqarý men saqtaýdyń ońtaıly júıesin qurý.
Tarıhı-mádenı murany saqtaý, qorǵaý jáne rýhanı obektilerdiń kıeliligin saqtaý zań jobasynyń negizgi qaǵıdattary sanalady.
«Zań jobasynyń negizgi novellalaryna toqtalsaq, Túrkistan qalasynyń arheologııa eskertkishteriniń rezervatyn qurý eskerilgen. Munymen qosa, ulttyq qolóner salasyndaǵy sheberleriniń shyǵyndardyń bir bóligin bıýdjetten óteý, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń aınalasyndaǵy qurylysty shekteý, qurylystyń bógde elementterine jol bermeý jáne onyń biregeıligin saqtaý tetikteri qarastyrylǵan», - dedi vıtse-mınıstr.
Atap aıtqanda, keseneniń qorǵaý aımaǵynyń shekarasyna irgeles jatqan radıýsy júz metrlik qashyqtyqta bıiktigi jeti metrden asatyn, sondaı-aq aýqymy, túsi jáne qurylys materıaldary boıynsha tarıhı eskertkishtermen sáıkes kelmeıtin obektiler salýǵa jol berilmeıdi.
Onyń sózine qaraǵanda, tarıhı-mádenı mura obektilerin qorǵaý jáne paıdalaný jónindegi ýákiletti organǵa ıÝNESKO-men kelisim boıynsha Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń aýmaǵynda jańa qurylys jumystaryn josparlaý kezinde qala qurylysy jobalary boıynsha jańa quzyret berý usynyldy. Budan bólek, zań jobasynda memlekettik áleýmettik nysandardy salý úshin jeke qurylys salýshylarǵa ýaqytsha óteýsiz jer paıdalaný quqyǵyn alý jáne berý boıynsha Túrkistan qalasy ákimdigine quzyret berý qarastyrylǵan.
