Qoı terisi men júniniń qadiri túsken qazirgi qalpyn qalaı ońaltýǵa bolady?
saqtap kele jatqan respýblıkanyń keıbir aımaqtaryndaǵy, ádette aýyldyq aımaqtarda turyp jatqan biren-saran qarttary bolmasa, búginde jún men teriniń qadirine jetip jatqan eshkim joq sııaqty. Kezinde ata-babamyz úshin sonshalyqty qundy bolǵan materıal búginde shybyn jep, qurttap dalada jatyr. Kádege jaratty degeni ony daladaǵy qora-qopsynyń jyrtyǵyna jamaý etken. Osyǵan qarap, qoı terisi men júniniń shynymen-aq qadiri kete bastaǵany ma degen oıǵa qalasyń. Alaıda búginde osy qoı terisiniń júni men terisin paıdalanyp, san túrli taýarlar shyǵaryp, mol paıda taýyp otyrǵan elderdiń bar ekendigin kórgende ishiń ashıdy-aq. Ol ol ma, osy shıkizatty paıdalanyp, odan shyǵarǵan zattaryn álemdik brendke aınaldyrǵan, sóıtip qoı júni men terisiniń arqasynda-aq álemge tanymal bolǵan memleketterdi qaıtersiń.
Endeshe qoı terisi men júnin nege paıdalana almaı otyrmyz? Elde atalmysh materıalǵa degen suranys nege joq jáne aıaq astynda jatqan osy baılyqqa degen nemquraılylyq qansha ýaqytqa deıin jalǵasa bermek? Keshe Parlament Senatyna ótken Úkimet saǵatynda depýtattar osy máseleni taǵy kóterdi. Senator Tasbaı Sımambaevtyń aıtýynsha, búginde elimizdiń aımaqtaryndaǵy aýyldarda tórt túlik maldyń óte kóp mólsherdegi terilerin kezdestirýge bolady. Olar qazir eshkimge kereksiz bolyp qaldy. Onyń ústine aýylda ondaǵan myń tonna jún de jatyr. Ol da eshkimge kerek emes. Al memleket, naqtyraq aıtqanda Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi osyǵan bir mezgil kóńil bólip, ony óńdeýge, sóıtip odan halyqqa paıdaly taýar shyǵarýǵa talpynsa ıgi is bolar edi. Al ázirge bul materıaldar qora-qopsyda sasyp jatyr. Ulybrıtanııada búgin 10 mıllıon qoı bar eken. Osy qoıdan alynǵan taýarlar búginde álemge tanymal. Al bizdiń júnimiz olardikinen 10 ese artyq bolsa da shashylyp dalada jatyr. Bul nemquraıdylyq qashanǵy jalǵasady? Qashan biz teri men júndi óńdep, ony kádemizge jarata alatyndaı jaǵdaıǵa jetemiz», dedi depýtat ishki qynjylysyn jasyra almaı.
Aýyl sharýashylyǵy mınıstiriniń sózine qaraǵanda, elimizdiń aımaqtarynda jún men teriniń kóptep jınalyp qalǵandyǵymen kelisýge bolady. Mundaǵy másele teriniń sapasynda jatyr. Óıtkeni ondaǵy maldardy jekelegen azamattar turmystyq jaǵdaıda, aýlada soıady. Maldy soıý kezinde onyń terisine pyshaq tıedi nemese basqadaı jaǵdaı bolady. Sodan baryp teri paıdalanýǵa jaramaı qalady. Al ol teri sapaly qalpyn saqtaý úshin arnaıy oryndarda soıý kerek. «Qazir biz kópshilik arasynda maldardy arnaıy oryndarda soıý jóninde másele kóterip otyrmyz. Óıtkeni onda qoıdyń nemese basqa da maldyń terisi arnaıy tehnıkanyń kómegimen mehanıkalandyrylǵan túrde sylynyp alynady. Al mundaı terini ekporttaýǵa da elimizde óńdeýge de bolady. Jún de bizde jetip, artylady. Biraq ókinishke qaraı, bizdegi júnniń tek 18 paıyzy ǵana bııazy jún. Al qalǵandary qylshyqty jún. Oǵan álemde suranys az. Ony buryn tek Reseı ǵana áskerdegi jaýyngerlerine arnap kıim tigý úshin satyp alatyn. Qazir olar da almaıdy. Sondyqtan qylshyqty júnniń bereri shamaly. Al bııazy júndi qoı sanyn artyratyn bolsaq, bolashaqta ol bizge mol paıda ákeledi. Bul Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń nazarynan tys qalǵan másele emes. Oǵan qatysty «QazAgro» ulttyq holdınginiń arnaıy baǵdarlamasy da bar. Baǵdarlamaǵa sáıkes biz jaqyn bolashaqta bııazy júndi mal sanyn 50 paıyzǵa deıin jetkizýdi kózdep otyrmyz», dedi mınıstr.
Atalmysh másele tóńiregindegi pikirin bildire ketken «QazAgro» ulttyq holdınginiń basqarma tóraǵasy Asyljan Mamytbekovtyń aıtýynsha, maldan mehanıkalandyrylǵan túrde sylynyp alynǵan teri búgin bizge óte qajet. Ol tipti Qazaqstanda jetispeı otyr deýge de bolady. «Mundaı terini biz qazir-aq satyp alýǵa daıynbyz. Al júnge keletin bolsaq, 1990 jyldary bizde 63 myń tonna bııazy jún shyǵarylatyn bolsa, qazir onyń mólsheri 7 myńnyń ar jaq-ber jaǵynda. ıAǵnı bul sala 9 esege quldyrap otyr. Onyń ústine qazir naryqta sıntepon sııaqty qylshyqtan daıyndalǵan materıaldar qaptap ketti. Kóńilge medeý bolatyn bir másele - sońǵy ýaqytta tabıǵı túrde jylý beretin materıaldarǵa degen suranys artyp keledi. Buryndary qalyń kópshilik sán kóretin sońǵy úlgidegi jasandy talshyqtardan daıyndalǵan tósenishter (kovrolan) men edenge jaıatyn ózge de materıaldardy tabıǵı materıaldan jasalǵan zattar yǵystyra bastady. Osyǵan baılanysty biz qazir bııazy jáne qylshyqty júndi óńdeýge baılanysty arnaıy jobalardy qarjylandyrýdy qolǵa alyp otyrmyz», dedi holdıng basshysy.
Sondaı-aq ol sózinde teri men júnniń máselesine qatysty jaǵymdy jańalyqtaryn da jetkizdi. Onyń málimetterinshe, qazir Taraz qalasynda bııazy júndi qaıta óńdeý jumystary qolǵa alynyp otyr. Qýattylyǵy 1 myń tonnany quraıtyn atalmysh joba aıasynda sol aımaqtaǵy bııazy júnderdiń barlyǵy satyp alynyp, óńdeýge jiberiledi. «Bul baǵyttaǵy jumystar sátimen júzege assa, biz onyń aldaǵy ýaqytta da keńeıte beretin bolamyz. Osy tektes jobalardy júzege asyrý sharalary Aqtóbe oblysynda da qaralýda. Tarazda sonymen qatar qylshyqty júndi óńdeý baǵytynda da jýyq arada tıisti sharalar qolǵa alynady. Odan tabıǵı túrde jylý beretin materıaldar shyǵarylady. Ony qabyrǵany jylytý úshin paıdalanýǵa bolady. Sol sııaqty qandaı da bir ǵımarattardyń qurylysy barysynda kádege jaratýǵa bolady. Endi júndi nege memleket satyp almaıdy degen máselege keletin bolsaq, jún bırjalyq taýar emes. Ony bekerden-beker satyp ala almaısyń. Ony tek qaıtadan sata alatyn múmkindigiń bolǵanda ǵana satyp alýǵa bolady. Biraq árıne bul baǵytta biz qol qýsyryp qur otyrmyz degen uǵym týmaýy tıis. Biz ony da oılap, sheshimin taptyq. Jún men teriniń máselesimen qazir jeke ıeliktegi nysandardyń aınalysqandary tıimdi. Sol úshin biz olarǵa arnaıy baǵdarlama daıyndap otyrmyz», dedi A.Mamytbekov.
Mınıstrlik ókilderiniń bul máseleni qolǵa alǵandary oryndy árıne. Sebebi jún men teriniń osy ýaqytqa deıin qazaq halqynyń tynys-tirshiligimen qanshalyqty baılanysta bolǵandyǵyn sóz basynda atap óttik. Osyǵan qaraı bul sala múldem nazardan tys qalyp, tórt túlik maldyń berekesi ıen dalada shashylyp jata berse, ony memleket paıdalana almasa, jún men terimen birge halyq mádenıetiniń de bir bólshegi qurdymǵa keter me degen qaýip te joq emes. Qalaı bolǵan kúnde de bizge bul máseleni myqtap qolǵa alǵan jón. Bul baǵytta tipti teri men júndi paıdalanýdaǵy ata-babamyzdan kele jatqan eski ádister men tásilderdi qazirgi zamanǵa laıyqtap paıdalansa da bolatyn sııaqty. Endeshe depýtat kóterip otyrǵan másele, sóz joq, oryndy.
Úkimet saǵatynda senatorlar tarapynan kóterilgen mańyzdy máselelerdiń biri azyq-túlik qaýipsizdigine qatysty boldy. Jıynda T.Sımambaev Memleket basshysynyń otandyq azyq-túlik taýarlarynyń mólsherin 80 paıyzǵa jetkizýge baılanysty jumystar boıynsha qandaı sharalar qolǵa alynyp otyrǵandyǵyn bilgisi keletindigin aıtty.
Onyń pikirinshe, búginde qazaqta álemde teńdesi joq taǵamdar jeterlik. Sondyqtan Elbasynyń aldyǵa qoıyp otyrǵan máselesi óte mańyzdy. Endigi másele onyń qanshalyqty oryndalatynǵynda. Buǵan Aýyl sharýashylyǵy vedomstvosynyń basshysy qysqa ǵana jaýap qaıtardy. ıAǵnı bizge búgin aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy qaıta óńdeý salasyn jańǵyrtý qajet. Qazaqstan osy saladaǵy qurylǵylardy jańartýy kerek. Budan ári sózin qazaqstandyq qamtý máselesine qaraı oıystyrǵan mınıstr: «Endi memleketke arqa súıep otyrǵan kásiporyndar men holdıngter tek otandyq azyq-túlikti ǵana satyp alýlary kerek. Biz tutynýshy naryǵyn otandyq taýarmen qamtamasyz etýimiz qajet. Osy ýaqytta ár el ózderiniń taýarlaryn tyqpalaıtyn boldy. Bul úderisten árıne biz de tys qalmaı, aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýshilerdiń múddelerin qorǵaı bilýimiz kerek. Bul sharalar bizge otandyq qamtýdyń úlesin arttyrýǵa jol ashady», dedi A.Kúrishbaev.
Onyń sózine qaraǵanda, búginde elimizdegi kásiporyndardyń tehnıkalyq jáne tehnologııalyq qamtamasyz etilý máselelerine kóńil bólý mańyzdy. Óıtkeni básekege qabilettilik ónimniń ózindik baǵasynyń tómendigine baılanysty. Al kásiporyndar zamanǵa saı quraldarmen jabdyqtalsa, oılaǵan maqsatqa op-ońaı qol jetkizýge bolady. «Taǵy bir aıta keter másele, bizge Keden odaǵyna múshe el retinde ózimizdiń artyqshylyqtarymyzdy paıdalanýymyz kerek. Bizdiń taýarlarymyz taza ári tabıǵı. Saýda naryǵynda bizge osy máselege erekshe kóńil bólý kerek», dedi aýyl sharýashylyǵy vedomstvosynyń basshysy. Mınıstr senatorlarmen kezdesýi barysynda atalǵandarmen qosa qazirgi tańda kópshilik arasynda keńinen taraǵan Qytaıǵa jerdi jalǵa berý máselesin de birjola túıindedi. Senator depýtat Ǵarıfolla Esimniń jerdi jalǵa berý máselesine qatysty saýalyna naqty jaýap qatqan mınıstr: «Qazaqstan zańdary boıynsha jerdi qosalqy jalǵa berýge tyıym salynǵan. Sondyqtan ony eshkim de jalǵa bere almaıdy. Biz Qytaımen kelissózder júrgizý barysynda olarǵa naqty túsindirdik. Qazaqstan Qytaımen tek soıany satý máselesin ǵana qaraı alady. Biz osy baǵytqa qarjy bólý jaǵyn da qarastyrýymyz múmkin. Biraq jermen baılanysty eshqandaı da másele talqylanbaıdy. Biz jalǵa berý máselesin de qaramaımyz», dep túıdi sózin A.Kúrishbaev.
