Qostanaı oblysynda «Qyzǵaldaqtar festıvali» ótti

None
None
AMANGELDІ AÝDANY. QazAqparat - Amangeldi aýdanynda «Aınaldym senen, atamekenim» atty oblystyq qyzǵaldaqtar festıvali ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

Aýqymdy sharaǵa oblystyq basqarma basshylary, ózge oblystardyń delegattary, óner qaıratkerleri qatysty. Olar aldymen Úshtoǵaı aýyly mańynda qurylǵan kıiz úılerge bas suqty. Munda meımandarǵa qazaqtyń salt-dástúrleri tanystyryldy. Ásirese, bıe baılap, kúbi ystaǵan úıdiń aınalasyna jınalǵandardyń qarasy qalyń.
null

«Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda ulttyq qundylyqtardy dáripteý jóninde keńinen aıtylǵan. Búgingi qyzǵaldaqtar festıvali osy baǵytta uıymdastyrylyp otyr. Keshe Qostanaı qalasynda ótken aımaqtyq týrıstik kórmege qatysqan qonaqtarymyzdy da osy sharaǵa arnaıy shaqyrdyq. Mundaǵy maqsat - olarǵa Amangeldi aýdanynyń týrıstik áleýetin kórsetip, qundylyqtarymyzdy nasıhattaý», - dedi Qostanaı oblysy Mádenıet basqarmasynyń basshysy Erlan Qalmaqov.



Qostanaıda týrızm salasy endi damyp keledi. Ázirge onyń tabysy aıtarlyqtaı emes. Ótken jyly 1 mıllıard 700 mıllıon teńgeniń qyzmeti kórsetilgen. Bul negizinen emdik-saýyqtyrý sanatorıleri men qonaq úı-meıramhana keshenderiniń qyzmetinen turady.
«Bizdiń oblysta týrızmniń emdeý-saýyqtyrý jáne ańshylyq-balyqshylyq túrlerine basymdyq beriledi. Ol úshin negizinen Altynsarın aýdanynyń kýrorttyq aımaqtarynda jáne Amangeldi, Torǵaı, Arqalyq óńirinde jumystar júrgiziledi. Qazir Altynsarın aýdanyndaǵy sanatorıılerge jylyna 20 myń adam kelip demalyp, densaýlyqtaryn túzeıdi. Torǵaı-Arqalyq óńirine jyldyń bar maýsymynda ańshylyq jasap, balyq aýlaýǵa Qazaqstannyń óńirlerimen qatar, sheteldik týrıster de kele bastady. Týrızmniń bul túrin damytý úshin joldardy jóndep, olar toqtaıtyn ańshylyq úılerin salý jumystary atqarylatyn bolady», - deıdi oblystyq Kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń Týrızm jáne lıtsenzııalaý bóliminiń basshysy Talǵat Kótembaev.
Ary qaraı baǵdarlama boıynsha qonaqtar qolóner kórmesin, ulttyq oıyndar men aıtysty tamashalap, kıeli oryndarmen tanysty. Amangeldi aýdanynyń ákimi Ámirhan Asanovtyń sózinshe, qyzǵaldaqtar festıvalin ótkizý arqyly tabıǵı qundylyqtardy saqtaýǵa birshama úles qosýǵa bolady.


«Bul festıvaldiń negizgi maqsaty - turǵyndardyń tabıǵatqa degen qurmetin qalyptastyrý, qyzǵaldaqty elimizdegi qundylyǵy týraly týrısterge maǵlumat berý. Elbasynyń «Týǵan jer» baǵdarlamasy aıasynda ótkizilip otyrǵan is-shara jastardy tabıǵatty aıalap, qorǵaýǵa shaqyrýdy kózdeıdi», - dedi ákim.
Mamandardyń málimetinshe, qyrda ósetin qyzǵaldaqtyń bizdiń elimizde 30 túri bar. Onyń ishinde 18-i «Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna» enip otyr. Demek, gúldiń bul túri aqyryndap joıylyp barady.

null
Qyzǵaldaqtar festıvaliniń basty jańalyǵy - aýdanda tuńǵysh ret 500 dombyrashynyń qatysýymen kúı oınaldy. Dırıjeri - aýdannyń qurmetti azamaty Sapar Ahmetjanov.
Al qazaq kúresinen ótip jatqan týrnırge aýyldardan 112 balýan tirkelgen. Komandalyq esepte Amangeldi selosy birinshi oryndy, Tasty aýyly ekinshi, Baıǵabyl aýyly úzdik úshtikten kórindi.
On úsh mekeme kıiz úılerdiń bezendirilýi jóninen jarysqa tústi.
Kópshilikke kóterińki kóńil-kúı syılaǵan festıval merekelik kontsertke ulasty. Qostanaı qalasy, Amangeldi, Jankeldın, Naýyrzym aýdandarynyń ónerpazdary sahna tórinde óner kórsetti.
Aıtys aqyndary jyrdan shashý shashyp, ártister qsahnalyq qoıylymdaryn usyndy.
Qazaqtyń toıy at sportynsyz ótpeıtini jáne belgili. Amangeldiniń «Toıtóbesinde» ótken kókpar saıysy asa joǵary deńgeıde ótti.
Festıvalge arnaıy shaqyrylǵan sheteldik qonaqtar men qala turǵyndary merekelik sharadan erekshe áser alyp, kóterińki kóńil kúıde tarady.
null null null null null

Сейчас читают
telegram