Qostanaı oblysynda qýǵyn-súrgin kezinde 4350 adam zańsyz sottalǵan – polıtsııa muraǵaty

None
None
QOSTANAI. QazAqparat – Qostanaı oblysy polıtsııa departamentiniń muraǵatynda qýǵyn-súrgin jyldary zańsyz sottalǵan 4349 adamǵa qatysty qylmystyq is bar, dep habarlaıdy QazAqparat vedomstvonyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

31 mamyr – qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq kezeńi qurbandaryn eske alý kúni. Elimizde qurbandardy eske alý úshin kóptegen is-shara ótkiziledi, mýzeılerde kórmeler ashylady. Sonyń biri – Qostanaı oblysy polıtsııa departamentiniń murajaıy. Qazir mýzeı onlaın rejıminde jumysyn jalǵastyrýda. Qostanaı oblysy PD mýzeıiniń meńgerýshisi Nazıra Tsymbalıýktiń aıtýynsha, vedomstvonyń Arnaıy memlekettik muraǵatynda zańsyz sottalǵan 4349 adamǵa qatysty qylmystyq ister saqtalyp tur. Keıin olardyń bári aqtalyp shyqqan.

«1921-1954 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda 100 myń adam sottalyp, 25 myń adam atý jazasyna kesilgen. Qatań jazaǵa tipti áıelder de ilikken. Tek «Shirkeýler» dep atalatyn eki toptyq is boıynsha ǵana 24 áıel oqqa ushty, olardyń jalǵyz kinási – Qudaıǵa sengeni. Jalpy musylman jáne pravoslavtyq dinı qyzmetkerler óz senimin ustanǵany úshin, tipti bılik tarapynan tyıym salynǵan jaǵdaıda da dinı joralardy oryndaýǵa umtylǵany úshin aıyptaldy»,-deıdi N. Tsymbalıýk.

Zańsyz qýǵyn-súrginderden qazaq ultynyń ókilderi aıtarlyqtaı zardap shekti. Polıtsııa kórmesinde olardyń fotosýretteri jáne kinásizdigi týraly aryzynyń túpnusqasy saqtalǵan. Máselen, 1938 jyldyń aqpanynda KSRO Joǵarǵy Sotynyń Áskerı alqasy Habıbýly Bashaevty atýǵa úkim shyǵarǵan, ol tek 1958 jyldyń 1 naýryzynda aqtaldy. Osyǵan uqsas aıyp boıynsha Amangeldi aýdandyq partııa komıtetiniń hatshysy Izmaılov Haırýsh Nurýshevıch atý jazasyna kesilgen. Ol 1959 jyly ultshyl uıymǵa qatystylyǵy týraly dáleldemelerdiń bolmaýyna baılanysty aqtaldy.

Qostanaı oblysynda Qıyr Shyǵys pen Ýssýrıı ólkesiniń aýdandarynan shyqqan 100-den astam káris ókilderi atylǵan. Olardyń keıbireýlerine qatysty qylmystyq ister birneshe betten turady, olardyń kóbi orys tilin meńgermegen adamdardyń kinásin moıyndaýǵa negizdelgen.

Barlyq qýǵyn-súrginge ushyraǵan, aqtalǵan azamattar týraly qysqasha aqparat QR ІІM vedomstvolyq web-portalynyń «Memorıal» respýblıkalyq servısinde usynylǵan, ol arqyly kez kelgen azamat óziniń qýǵyn-súrginge ushyraǵan týystary týraly málimetterdi taba alady.

«Bul – elimizdiń tarıhyndaǵy erekshe kúnderdiń biri. Biz árqashan qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alamyz. Oblysymyzda ishki ister organdaryndaǵy eń kóne mýzeı jumys istep tur jáne onda kóptegen tarıhı eksponat bar. Sondyqtan polıtsııa qyzmetkerleri Departamenttiń murajaıyna jıi baryp, Qazaqstan tarıhymen jáne polıtsııanyń qurylý tarıhymen tanysady. Árbir polıtsııa qyzmetkeri elimizdiń tarıhyn bilý kerek ekenin únemi aıtyp otyramyz», - deıdi Qostanaı oblysy PD bastyǵynyń orynbasary polıtsııa polkovnıgi Ardaq Yntyqbaev.


Сейчас читают
telegram