Qostanaı oblysyna 11,7 mlrd teńge ınvestıtsııa tartyldy
- Meıirjan Iıabaıuly, óńirge ınvestıtsııa tartý baǵytynda qandaı jumystar atqaryldy? Sondaı-aq qurylysy byltyr bastalǵan Indýstrııalyq aımaqtyń sheteldik ınvestorlarǵa qolaıly jaǵdaı jasaýǵa múmkindigi bar ma?
- Kez kelgen óńirdiń damýy ınvestıtsııalyq qarjynyń ósimine baılanysty. Biz bul kórsetkishter boıynsha joǵary jetistikterge ıemiz. Kúni búginge syrt elderden tartylǵan ınvestıtsııa kólemi 2 esege ósti, Byltyr 6,1 mlrd teńge quıylsa, osy jyldyń basynan beri 11,7 mlrd teńge tartyldy. Eki jyl ishinde 14 jańa joba júzege asty. Oǵan 20 mlrd teńge jumsaldy. Máselen, «Baıan sulý» AQ 900 mln teńgege ónimderin ulǵaıtyp, eksportqa shyǵatyn múmkindikke ıe boldy. Kámpıt fabrıkasynda 23 jańa jumys orny ashyldy. Buǵan qosa Áýlıekól aýdanynda mal azyǵyn daıyndaıtyn jem zaýyty ashyldy. Óndiris ornyna baǵyttalǵan soma - 1,2 mlrd teńge. Qazirgi ýaqytta zaýytta 50 adam jumys isteıdi. Qostanaı qalasyndaǵy «Transalpına» jem zaýytynyń nátıjeleri de kóz qýantady. Rýdnyı tsement zaýytyna 16,8 mlrd teńge jumsaldy. Munda 300-den astam jumysshy bar. Osyndaı iri ınvestıtsııalyq jobalar ekonomıkamyzdy ilgeriletýde. Bul, óz kezeginde, Memleket basshysy aıqyndaǵan maqsat-mindetterdi naqty oryndaý jolynda Úkimet, oblys tarapynan jasalǵan úlken jumystardyń jemisi.
Indýstrııalyq aımaq ınvestorlar úshin tıimdi jumys alańyna aınaldy deı alamyn. Búkilálemdik bank sarapshylarynyń qatysýymen bizdiń oblysta «2018-2022 jyldarǵa arnalǵan ınvestıtsııa tartýdyń jol kartasy» baǵdarlamasynyń pılottyq jobasy jasaldy. Ónerkásip áleýetin arttyrý úshin qurylǵan ındýstrııalyq aımaqta jyl aıaǵyna deıin 2 ınvestıtsııalyq joba iske asady. Aýmaq kólemi - 400 gektar. 120 gektarynda qurylys jumystary ótip jatyr. Shetelden kelgen ınvestorlardyń alqaptaryn gazben, sýmen, baılanys júıesi, elektr energııasymen qamtamasyz etetin bolamyz.
Indýstrııalyq aımaqta «Belarýs» markaly traktorlardy qurastyrý josparda bar. Muny reseılik «Kompozıt grýpp» kompanııasy Mınsk traktor zaýytymen yntymaqtastyqta iske asyrady. Jospar boıynsha munda jylyna 3 myńǵa deıin traktor shyǵarylady. Jobanyń bastapqy quny 2,3 mlrd teńgege baǵalandy. «Astyq» elevator quraldary zaýyty da metall qurylǵylary tsehyn salýǵa nıetti. 1 mlrd teńge jumsalatyn tseh 20 adamǵa jumys taýyp beredi. Taǵy bir joba - YTO markaly traktorlardy qurastyratyn óndiris. Buǵan 1 mlrd dollar qarjy quıylady.
Jalpy, Indýstrııalyq aımaqtyń qazirgi jetistikteri osyndaı. Oblys ekonomıkasyn ilgeriletý úshin áli de ınvestıtsııa tartý jumystaryn kúsheıtemiz.
- Oblystaǵy et klasterin damytý - ózekti másele. Jaqynda Arqalyqta et óńdeý tsehy ashyldy. Et ónimderiniń sapasyn arttyryp, ony eksportqa shyǵarý úshin áldebir qıyndyqtar bar ma?
- Arqalyq - strategııalyq mańyzy bar qalalarymyzdyń biri. Qala óńirdiń ońtústik aýdandaryn azyq-túlikpen qamtamasyz etýge qaýqarly. Et óńdeý tsehynyń ashylýy mal sharýashylyǵyn qarqyndy túrde damytýǵa zor múmkindik bereri sózsiz. Polshadan ákelingen ónimdiligi joǵary jańa jabdyqtar ornatylady. Qýattylyǵy kúnine 10 tonnadan asyp jyǵylady. Shujyq ónimderi men konservilengen et shyǵaratyn jańa óndiris orny jylyna 1 myń tonna daıyn ónim shyǵarady dep kútilýde. Munyń ózi qosymsha qunnan paıda tabýǵa bolady degen sóz. Et kombınatyna Ýkraınadan quny 42 mln teńge bolatyn konservileý apparaty ákelindi. Sondaı-aq, joba jetekshisi «Torǵaı-Et» JShS konservilengen ónimdi qaınatýǵa arnalǵan jabyq qazandyq satyp aldy. Buǵan 15 mln teńge jumsaldy. Mal soıý tsehynda ishek-qaryn tazalanatyn jáne teri saqtaıtyn qoıma bar. Sıyr eti tońazytqyshtarda -36 gradýs temperatýrǵa deıin saqtalady. Eń bastysy, kombınatta 120 jańa jumys orny ashylady. Al negizgi maqsat - et ónimderiniń sapasyn arttyryp, básekege qabiletti etý, eksportqa jol ashý. Elbasynyń «Shıkizatty qaıta óńdeýdi qamtamasyz etip, álemdik naryqtarǵa joǵary sapaly daıyn ónimmen shyǵýymyz qajet» degen sózi bul isterdiń durys baǵytta júrip jatqandyǵyn bildiredi. Qazirgi ýaqytta eksportqa shyǵý úshin anaý aıtarlyqtaı qıyndyq joq. Іshki suranys ta joǵary. Qaraǵandy oblysynyń Ulytaý, Aqmola oblysynyń Jarqaıyń, Esil aýdandarynyń sharýalary maldaryn osy kombınatqa ótkize alady. Bastysy, ońtústik aýdandarda jumyssyzdyq deńgeıin tómendetýge múmkindik bolady. Óıtkeni, mal sharýashylyǵy sol aýdandarda jaqsy damyǵan.
- Ózińiz aıtqan óńirdiń ońtústigindegi aýdandardaǵy kásip deńgeıi qandaı? Ásirese, jastar bıznestiń qyr-syryn meńgerip jatyr ma?
- Shaǵyn jáne orta bıznes - el ekonomıkasynyń kúretamyry. Bul sala Qostanaı oblysynda endi-endi qarqyn alyp keledi. Elbasy «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń ósýi: tabys pen turmys sapasyn arttyrý» atty Joldaýynda «Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasyn 2025 jylǵa deıin uzartýdy tapsyrdy. Jylyna bul úshin 30 mlrd teńge bólinedi. Oblys óńirinde «Bıznestiń jol kartasy» júzege asqan ýaqyttan beri 598,3 mlrd teńgeniń ónimi óndirilip, 4500 jumys orny ashyldy. Osy ýaqyttarda bıýdjetke 44,4 mlrd teńge salyq tústi. Kásipkerlikti qoldaýdyń qabyldanǵan sharalary arqasynda sońǵy 4 jylda oblysta shaǵyn jáne orta bıznestiń ónimi 50%-ǵa ósti. Shaǵyn jáne orta bızneste jumys isteıtin adamdardyń sany 2014 jyly 138 myń bolsa, byltyr ol 152 myńǵa deıin artty. Bul kórsetkish boıynsha Qostanaı oblysy barlyq oblystar men respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń ishinde 4-orynda. Bıyldyń ózinde shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa 10 mlrd teńgeden astam qarjy qarastyrylyp otyr. Ońtústik aýdandardyń kásipkerleri memlekettk baǵdarlamalardy durys paıdalanyp keledi. 2018 jyly bıznesti damytý baǵdarlamasy sheńberinde 239,2 mln teńge somasynda 75 shaǵyn nesıe alyndy. Sonymen qatar, «Damý» kásipkerlikti damytý qoryn ońtústik óńirlerge 6,7 mln teńge bolatyn 2 nesıe berdi. Negizinen, osy jyly 1177 adam bıznes kýrstarǵa qatysty. Olardyń 693-i óz bıznes-jobalaryn qorǵady. Ótken jyly oqý tek Áýlıekól, Qarabalyq, Qarasý, Qostanaı, Meńdiqara jáne Fedorov aýdandarynda ótkizildi. Bıyl barlyq aýdan men qalalarda oqytý júrgizilýde. Jalpy jyl sońyna deıin 2 000 adamdy oqytý josparda bar. Jyl basynan beri 693 bıznes oqýyn bitirýshiniń 304 jobasy qarjylandyryldy. Bul maqsatta 782,8 mln teńge jumsaldy. Qostanaılyqtardyń kóbi «Bastaý-Bıznes» jobasy boıynsha oqýǵa túsedi. Onyń tıimdiligi - shaǵyn nesıe alyp, bıznes júrgizý negizderin úıretedi. Osy bastama aıasynda Qostanaı oblysy boıynsha 454 kásipkerlik sýbektisi ashylmaq. Búginde sol jospardyń 63 paıyzy oryndalǵan. Men Arqalyq qalasynda ótken ońtústik aýdandardy damytýǵa arnalǵan alqaly jıynǵa qatystym. Jastardyń úırenýge qulshynysy joǵary. Shynyn aıtý kerek, «Bastaý-Bıznestegi» jobalardyń deni aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa negizdelgen. Qalǵany qyzmet kórsetý, tasymaldaý men qoǵamdyq tamaqtandyrý qyzmetine arnalǵan. Endi dáris alǵan ár azamat aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory nemese basqa da nesıe uıymdarynyń qoldaýyna ıe bola alady. Sharttary da tıimdi.
- Meıirjan Iıabaıuly, Qostanaıdaǵy syrtqy saýdanyń kólemi qandaı? Qaı salalar kemshin qaldy? Syrtqy saýdany damytýǵa baılanysty alda qandaı josparlar bar?
- Oblys damýynyń negizgi tetigi syrtqy saýdasynyń ósýi ekenine eshkim daý aıta qoımas. Onyń qarqyndy damýy - bizdiń básekege qabiletti 30 eldiń qataryna qosylýymyzdyń aıqyn kepili. Qostanaı oblysynda syrtqy saýda 2018 jyldyń qańtarynan beri 1685,4 mln AQSh dollaryna teń. Bul byltyrǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 47,3 paıyzǵa artyq. Syrtqa shyǵarylatyn taýarlardyń arasynda aýylsharýashylyq, avtoóndiris jáne qara metallýrgııanyń ónimderi basym. Qostanaıdyń basty saýda áriptesteri - Reseı men Aýǵanstan. Sonymen qatar, Ózbekstan, Iran, Qytaı elderimen saýda baılanysy joǵary. Ózderińizge belgili, Qazaqstandaǵy eksportqa shyǵatyn azyq-túliktiń tórtten biri Qostanaı oblysyna tıesili. Un eksportynan bizdiń oblys birinshi orynda tur. Budan bólek, «Baıan sulý» kámpıt fabrıkasy, «EvrazKaspıanStal» AQ, «Arasan» sýsyn kásiporny, «SaryarqaAvtoProm» mashına zaýyty, «Mılh» sút zaýyty, «SALAMAT», zaýyty, «BestKostanaı» un kombınaty sekildi kásiporyndar syrtqy naryqta tanymal boldy. Endi atalǵan kompanııalarda Tsıfrlandyrý baǵdarlamasynyń múmkindikterin paıdalanyp, jańa jobalardy qolǵa alamyz. Sonda qostanaılyq ónimge qyzyǵýshylyq tanytatyn ınvestorlar qatary kóbeıedi. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Úkimetke úsh jyldyń ishinde óńdeý ónerkásibin qoldaýǵa 500 mıllıard teńge baǵyttaýdy tapsyrdy. Bul da qostanaılyq kásipkerlerge qosymsha serpin bereri anyq.
- Ýaqyt bólip, áńgimeleskenińizge rahmet!
