Kóshpendilerdiń altyny qaıda? - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 6 qarasha, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Qazirgi ýaqytta halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary ashylyp, bıýrokratııa azaıa tústi. Degenmen, memlekettik mekemelerde qaǵaz jaǵy áli de basym. Sondyqtan bizdiń mindetimiz - qujattardyń adamdarǵa qyzmet jasaýyn qamtamasyz etip, («qyz­mettik qujattar» termıni de osydan shyqqan), olardyń búrke­melený men «qarbalas» qyzmettiń kórinisine aınalmaýyna baqylaý ornatý, dep jazady «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanyndaǵy « Erteńge qulash jaıǵan elektrondy qujat » atty maqalada Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Ákimshiligi Jalpy bóliminiń meńgerýshisi Mirbolat Jaqypov.

Avtordyń jazýynsha, qajetsiz qaǵazdardan arylý kerek. Ádette, mundaı «qu­jattar» basshylyq aldynda esep berý nemese qaǵazben «búr­ke­melený», jaýapkershilikten qashý, eshteńe bitirmegeni ne tap­sy­rylǵan isti oryndaı almaǵany úshin synnan qashý úshin ǵana ja­salady. Qajetti aqparat óz mekemesiniń nemese Statıstıka agenttiginiń derekqorynda bola tursa da, kóbinese qyzmetker ­tó­men­­gi turǵan organdarǵa sura­tý jol­­daıdy. Bul oraıda osy qa­ǵaz­­dy daıyn­daýǵa, kelisýge, qaraýǵa, qol qoıýǵa, jetkizýge qanshama ­ju­­mys­ ýaqytynyń ketetini ókinish­­ti. Mun­­daı hattarǵa jaýap bere­tin­­­ adam­ da osyndaı ýaqytyn ­shy­ǵyn­daı­dy.

Memleket basshysy Nursul­tan Ábishuly Nazarbaev mem­le­kettik apparatta qaǵaz aınalymyn túbegeıli qysqartý jáne elektrondy qujat aınalymyna jedeldete kóshý mindetin birneshe márte qoıdy. Prezıdent osyndaı tapsyrmalardy Úkimet basshylyǵyna jeke tapsyrmalary túrinde bergeni, ony Prezıdent Ákimshiligi erekshe tártipte baqylaýǵa alǵany nazar aýdararlyq jaıt.

Elektrondy qujat aınaly­myn engizý Prezıdent Ákimshili­gin­de qaǵazdyń jumsalýyn 10 ese qysqartty: 2006 jyly (elektrondy qujat aınalymyna tolyq kóshken alǵashqy jyly) 24,3 myń kg. bolsa, 2013 jyly 2,4 myń kg. ǵana boldy. Al 2014 jyl­dyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha Ákimshilikte qujat aınalymynyń jalpy kólemi 260 myń qujatty qurap, ony qosymsha 52 paıyzǵa qysqartýǵa qol jetti (2013 jyldyń osyndaı kezeńimen salystyrǵanda). Onyń ishinde qyzmettik hat-habar - 22%-ǵa, elek­trondy habarlamalar 36%-ǵa qys­qardy. Bul - Memleket basshysy tapsyrmasyn oryndaýda qabyl­danǵan júıeli sharalardyń nátıjesi, deıdi M. Jaqypov.

Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshisi Janseıit Túımebaev Túrik Respýblıkasynyń burynǵy Prezıdenti Súleıman Demırelmen onyń 90 jyldyq mereıtoıynda kezdesip, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń onyń atyna joldanǵan shynaıy quttyqtaýlary bildirilgen hatyn tabys etti, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi nómirindegi «Elbasyny quttyqtaý hatyn tabystady» atty aqparatta.

Óz hatynda Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaev S.De­mırelge 90 jyldyq mereıtoıyna baılanysty shynaıy quttyqtaýlaryn joldaǵan. Elbasymyz S.Demıreldiń qazaq-túrik yntymaqtastyǵyna elimizdiń táýelsizdigi jyldaryndaǵy úlesin joǵary baǵalaǵan. Óz hatynda N.Nazarbaev: «Baýyrlas Qazaqstan men Túrkııa halyqtary arasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý jónindegi bastamalarǵa qoldaý bergenińizdi asa rızashy­­­lyqpen atap ótkim keledi. Álemniń aldyńǵy qatarly memleketteriniń arasynda oryn alyp otyrǵan Túrik Respýblıkasynyń damýyna qosqan úlesińiz barshaǵa málim», dep atap kórsetken.

Kezdesý barysynda S.De­mı­rel Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevpen júzdesýlerin jyly yqylaspen eske alyp, ony óziniń dosy jáne baýyry sanaıtynyn atap ótti. Ol Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevqa jáne jalpy Qazaqstan halqyna shynaıy jáne izgi tilekteri úshin zor rızashylyǵyn bildirdi.

***

Attılanyń hám ákesi Joshy qabyrǵasyn qalaǵan Altyn ordany qaharly ımperııaǵa aınaldyra bilgen Batýdyń qazynasy jóninde de ańyz kóp, dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanyndaǵy «Kóshpendilerdiń altyny qaıda?» atty maqalada.

Avtordyń jazýynsha, 451 jylǵy 21 maýsymyndaǵy ataqty Katalaýn shaıqasynda myz­ǵymas Rımniń shańyraǵy shaı­qaldy, keregesi sógildi. At­tıla jeńis toıyn toılady. Sol qyrǵynda eki jaqtan 160 myń jaýynger maıdan dalasynda qaza tapty. Eýropa quldyq dáýirden azat boldy. Biraq araǵa birer jyl salyp taǵy bir ret Rımge shabýyl jasaǵan Attıla oıda-joqta qaza­ǵa ushyrady. Onyń qazasy jónin­de túrli boljam bar. Onyń bárin jipke tizip berýdiń qajeti shama­ly. Eń bastysy, uly qolbasshyny úsh qabatty, ıaǵnı altyn, kúmis jáne temirden soǵylǵan tabytpen jerleýi. Jáne ol ózen arnasy­nyń tabanyna jerlengen degen ańyz bar. Ol qaı ózen? Eshkim naq­ty aıta almaıdy. Biri - Dý­naı, ekinshisi - Volga degendi aı­ta­dy.

Onyń qazynasy ózinen keıin­gi uly jıhanger Shyńǵys hannyń qazynasynan esh kem bolmaǵany belgili. Tarıhshylar solaı deıdi. Óıtkeni Qara teńizden Rımge deıin aralyqta jatqan elderdi shapqannan jınaǵan baǵaly dú­nıe-múlki az bolmaýy tıis. Onyń baǵa jetpes qazynasy ózi­niń soń­ǵy toqtaǵan jeri ári rezı­den­tsııasy bolǵan Bıbıone qala­synda degen boljam aıtylady. Bul qala Adrıatıka teńiziniń jaǵa­synda ornalasqan. Biraq bul qalany keıinnen teńiz sýy kóterile kele basyp qalǵanǵa uqsaıdy. Ol qalanyń ornyn tabý búgingi ar­heo­log-súńgýirlerdiń armany ekeni belgili. Óıtkeni mol baı­lyq­tyń ústinen túsý bar da, ataq­ty Attılanyń qazynasyn tapqan adam retinde tarıhta ený taǵy bar, deıdi maqala avtory Seısen Ámirbekov.

Avtordyń jazýynsha, Batý 1243 jyly Edil saǵasynan Saraı qalasyn saldyrdy, bul qalada altynmen aptap, kúmispen kúptelgen sán-saltanatty han saraıy, tóńirektiń tórt buryshy­nan kelgen saýdagerler jınala­tyn saýda alańy boldy. Altyn ordanyń astanasy alǵashqy kezde Saraı-Batý qalasynda (qazirgi As­trahan mańynda) ornalasty. Keıi­nirek Saraı Berkege (Edil boıy­men Saraı-Batýdan joǵary­raq) kóshirildi. Munyń bári resmı de­rek. Al tarıh Batýdyń qazy­nasy óte mol bolǵan degendi kel­tiredi. Bálkim, ras ta bolar. Óıt­keni jal­paq dúnıeni tabanyna basqan bıleýshi, basyp alǵan jer­degi barlyq qazynany ózi sal­dyrǵan Saraı-Batý shaharyna ta­syǵany belgili. Azııa tarıhshy­lary «Batý­dyń qazynasynyń kóp­tigi sol, ol ózi saldyrǵan sha­har­dy altynmen aptady, kúmispen kúptedi. Jaýlap alǵan jerlerden sheberler aldy­ryp, qalanyń sán-saltanatyn arttyratyn saraılar saldyrtty. Sol zamanda Saraı-Batýdan kór­kem hám baı qala esh mańda joq edi» dep jazady.

Bizdiń aıtpaǵymyz, sol Batý hannyń álemge ańyz bolyp tara­ǵan eki altynnan quıylǵan arǵy­maǵy jóninde bolmaq. Ańyzǵa súıenetin bolsaq, Batý basyp al­ǵan elderden jınalǵan altynnan eki sáıgúlik sáýletin quıdyrǵan. Attyń kóz­derine jaqut tastar ornatyl­ǵan. Som altynnan ja­sal­ǵan bul eki pyraq Saraı-Batý shaharyna kireberis qaqpaǵa qoıy­lyp, qala­nyń sánin kirgizip turǵan kórinedi. Batýhan dúnıeden ótken soń onyń ornyn basqan Bereke han altyn attardy ózi orda tikken Saraı qalasyna kóshirgen. Ol qazirgi Reseıdiń Volgograd oblysyndaǵy Tsarev selosynyń mańy. Bul al­tyn attar keıinnen bılik tizginin qolyna alǵan atyshýly han Ma­maıdyń kezinde joǵalyp ketken. Óıtkeni Mamaı Kúlik shaıqa­synda jeńilip, keıin sheshingen kezde altyn attardy alyp júrýge murshasy bolmaı qal­ǵan kórinedi-mys. Keıbir ańyz-áńgimelerde al­tyn­nan quı­ylǵan attar Mamaı­men birge kó­milgen degendi kel­tiredi. Kim bil­sin? Qysqasy, bú­gin­gi kúni altyn atty tabýǵa ta­­laptanǵan qazyna izdeýshiler Lenınsk qalasynyń mańynda aǵyp jatqan Aqtóbe (Ahtýby) ózeniniń jaǵalaýyndaǵy eski qorǵandardy jıi qazady, deıdi avtor.

Jerge jaıtas jaqyndap keledi. Onyń da aty belgili bolyp qalǵanǵa uqsaıdy. 2014 UR116 dep atalatyn alyp tajal eger jerge kelip soǵylsa, zardaby da zor bolmaq, dep jazady «Aıqyn» gazeti.

Basylymnyń málimetinshe, Reseı astronomdarynyń zert­teýine qaraǵanda, jerge qaýpin tóndirip kele jatqan jaıtas Chelıabi mańaıynda jarylǵan alyp tastan 20 ese úlken. Bul qaýipti Reseıdegi jalǵyz robot-teleskop «Master» ortalyǵy anyqtaǵan kórinedi. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń ǵalymdary oǵan «2014 UR116» degen ataý bergen. Jerge jaqyndap kele jatqan bul ǵaryshtyq nysannyń kólemi 370 metr shamasynda. Biraq bul ǵa­lym­dardyń aldyn ala boljap otyrǵan qaýpi ǵana. Alyp jaıtas jermen soǵysa ma, joq pa, ol jaǵy áli belgisiz. «Bul reseılik «Master» ortalyǵynyń úshinshi ret anyqtap otyrǵan ǵaryshtyq nysany. Buǵan deıin ortalyqtyń mamandary kólemi 250 jáne 125 metrlik bolatyn 2013 SW24 jáne 2013 UG1 meteorıtin anyqtaǵan.

Al 2013 jyldyń aqpanynda Chelıabi mańaıyna qulaǵan ǵaryshtyq nysannyń salmaǵy ondaǵan myń tonna bolǵan. Biraq onyń zardaby da aýyr tıdi. Zor soqqydan 7 myń ǵımarattyń te­rezesi qırap, 1,5 myń adam ártúrli dárejede jaraqat alǵany belgili. Sarapshylardyń baǵalaýyna qaraǵanda, onyń soqqysy 500 kelini quraǵan. Bul 1945 jyly Hırosımaǵa tastalǵan atom bom­basynan 30 ese kóp.