Qoshqar ata ýly qaldyqtar kóli qashan qaýipsiz aýmaqqa aınalady
Mańǵystaýdaǵy Qoshqar ata ýly qaldyqtar qoımasyn qalpyna keltirý jumystaryna 49,5 mıllıard teńge qarastyrylmaq. Qazirgi tańda túzetilgen jobalaý-smetalyq qujattamaǵa memlekettik saraptama qorytyndysy kútilip otyr. Áli kúnge deıin ashyq jatqan ýly kóldiń taǵdyry týraly Mańǵystaý oblystyq Tabıǵı resýrstar jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasynyń basshysy Ásel Balmanovadan surap kórdik.
— Ásel Amanbekqyzy, kópshilikti alańdatyp otyrǵan Qoshqar ata ýly kólinde qansha tonna qaldyq bar, osydan bastasaq…
— Qoshqar ata kóli — álemdegi eń eń iri radıoaktıvti qaldyqtar qoımasy. Ótken ǵasyrdyń 60-jyldarynda paıda bolǵan, ol jerde 105 mln tonna qaldyq bar. Jalpy aýdany 7700 gektar qaldyqtar qoımasy Aqtaý qalasynan nebári 3 shaqyrym jerde ornalasqan. Sondyqtan jergilikti turǵyndardyń alańdaýy oryndy. Al ýytty kóldiń janynda Basqudyq, Baıandy jáne Atameken sııaqty úsh eldi meken bar, ondaǵy halyqtyń densaýlyǵyna qaýip tónip tur. Qoshqar Ata oıpatyndaǵy radıoaktıvti qaldyqtardy qalpyna keltirýdiń joǵary áleýmettik mańyzdylyǵyn eskere otyryp, rekýltıvatsııalaý jumystaryn dereý bastaý qajet.
— Qaldyqtar qoımasynyń topyraǵyn qalpyna keltirý jumystary bir jyldary bastalǵan edi, biraq aıaqsyz qaldy. Nelikten mundaı iri ekologııalyq másele keıinge shegerile beredi?
— Qoshqar ata qaldyqtar qoımasynyń topyraǵyn qalpyna keltirý úshin 2007 jyly ǵylymı zertteýler júrgizilgen. Al 2017 jyly olardyń nátıjeleri negizinde 17,5 mıllıard teńgege jobalyq-smetalyq qujattama ázirlendi. Qoımany rekýltıvatsııalaý boıynsha 15,5 mlrd teńgege tenderdi jeńip alǵan «Pavlodarskıı rechnoı port» kompanııasy merdiger bolyp anyqtalyp, 2020 jyly jumys bastaldy. 266 gektar jer qalyńdyǵy 30 santımetr bolatyn topyraqpen toltyryldy. 2022 jylǵa 3 mlrd teńgege 905 ga qaıta qurylymdaý josparlanǵan edi. Sharttyń talaptary boıynsha merdigerge avans tólendi. Alaıda kóp uzamaı qoımany qalpyna keltirý jumystary tolyǵymen toqtady. Óıtkeni, 2022 jyldyń qańtarynda merdiger jobalyq-smetalyq qujatqa úıindi topyraq satyp alý salynbaǵanyn jáne onsyz jumys isteý múmkin bolmaǵanyn málim etip, joba somasyn ulǵaıtý qajettiligi týraly usynysy negizinde jobalyq-smetalyq qujatty qaıta jasaqtaý boıynsha sheshim qabyldandy. Múddeli taraptardyń qatysýymen keńes ótkizildi, onda jobany buryn bekitilgen soma (17,5 mlrd teńge) sheginde túzetý týraly sheshim qabyldandy. Túzetilgen joba boıynsha 2022 jylǵy tamyzda «Memsaraptama» RMK Batys fılıalynyń oń qorytyndysy alyndy. Nátıjesinde jalpy soma ózgerissiz qaldy, al qalpyna keltirýge arnalǵan jer kólemi bastapqy 4 279 gektardan 1 344 gektarǵa deıin qysqardy, ıaǵnı 3 esege az. Memlekettik saraptama oblys ákimdigin óz qorytyndysynyń kúshin joıý qajettiginen habardar etti, al merdiger jumysty toqtatty. Nátıjesinde 2022 jyldyń qarasha jáne jeltoqsan aılarynda 2,1 mlrd teńge kóleminde qarajat qaldyǵy ıgerilmeı qaldy. Sonymen qatar ınflıatsııany eskere otyryp, 2017 jyly jobalyq-smetalyq qujat ázirlengennen keıingi jumystardyń quny 10 paıyzdan astamǵa óskeni eskerildi.
— Odan keıin jobalyq-smetalyq qujatqa ózgeris engizildi me?
— Osy másele boıynsha kezekti keńeste Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasarynyń qatysýymen respýblıkalyq bıýdjetten beriletin nysanaly transfertter qarajaty jáne tıisinshe 90/10 proportsııada jergilikti bıýdjetten qosa qarjylandyrý esebinen jobany túzetýdi, sondaı-aq iske asyrýdy bastaý týraly sheshim qabyldandy. 2022 jylǵy jeltoqsanda qaıta tehnıkalyq keńes ótkizildi, onyń qorytyndysy boıynsha somasy 17,5-ten 49,5 mlrd teńgege deıin qymbattap, jobany qaıta túzetý týraly sheshim qabyldandy. Qazirgi ýaqytta túzetilgen jobalaý-smetalyq qujattamaǵa memlekettik saraptama qorytyndysy kútilip otyr. Sodan keıin toqtatylǵan jumystar jalǵasady. Qazir ýly kóldiń aınalasyna sekseýil otyrǵyzylyp jatyr.
— Kóldiń aınalasyna sekseýil birneshe ret otyrǵyzyldy...
— Rekýltıvatsııa aıasynda egilip jatqan qara sekseýil — Mańǵystaýdyń qatal klımatyna tótep bere alatyn, tez tamyr jaıyp ósetin, qumdy ustap turatyn qasıeti bar, jergilikti floraǵa tán aǵash. Sekseýil shańdy toqtatýǵa múmkindik beredi.
— Qanshama jyl osy ekologııalyq máseleniń sheshimin zaryǵa kútken turǵyndarǵa ne aıtasyz?
— Qazirgi tańda ekologııalyq máseleler óziniń qoǵamdyq máni jaǵynan aldyńǵy qatarly mindetterdiń birine aınaldy. Qoshqar ata qaldyqtar sý qoımasyn rekýltıvatsııalaý jumystary soǵan birden-bir dálel. Bul — Prezıdenttiń tapsyrmasy, óńir basshysynyń baqylaýynda turǵan, aldyńǵy qatarly, sheshimin taýyp kele jatqan joba. Sondyqtan meılinshe jyldam sheshimin tabady dep senemiz.
— Suhbatyńyzǵa rahmet!
