Koronavırýsqa qarsy ımmýnıtetti qalaı kóterý kerek
- Roza Qaldybekqyzy, koronavırýs taqyryby ózekti bolyp turǵan kezde ımmýnıtetti kóterý máselesine qoǵam erekshe mán berip otyr. Osy oraıda qandaı keńes berer edińiz?
- Eń bastysy – ımmýnıtetti álsiretpeı, durys tamaqtaný kerek. Immýnıtetti kóterý taqyrybyna toqtalsaq, aqýyzy kóp taǵamdarǵa mán berý kerek. Olarǵa taýyq, balyq, iri qara, sonyń ishinde jylqy eti jatady. Osylardyń sorpasynyń quramynda aqýyz kóp. Sol sebepti bul taǵamdardy mindetti túrde eskergen mańyzdy. Sonymen qatar, túrli jańǵaqtardy alý kerek. Immýnıtetti kóterý úshin 30-40 paıyzyn aqýyzdan qurasaq, qalǵan 50-60 paıyzyn kókónister men jemis-jıdekter arqyly qamtyǵan durys bolady. Jaz aılarynda alma, almurt, banan, qulpynaı, qaraqat, tańqýraı, ıtmuryndy kóbirek alǵan jón. Bular tabıǵı ónim bolǵandyqtan, S vıtamıniniń kózi. Atap aıtqanda, suıyqtyqty kóp ishken abzal. Kúnine 3-5 lıtrge deıin sý, kompot jáne mors ishýge bolady. Aǵzaǵa S vıtamıni óte qajet.
- Mamandar adamnyń jaqsy kóńil-kúıi ımmýnıtetti kóterýge erekshe áser etetinin aıtyp jatyr. Sizdiń pikirińizdi bilsek.
- Kóterińki kóńil-kúı aýyryp qalmaýǵa kóp septigin tıgizedi. Kúızeliske túspegen durys. Eger kóńil-kúıimiz jaqsy bolyp, jigerlenip júrsek, ımmýnıtet te jaqsy kóteriledi. Sary ýaıymǵa salynyp júrse, ımmýnıtet te álsireıdi. Sondyqtan únemi pozıtıvti bolý qajet. Eshqashan baıbalam salmaı, ýaıymdamaı, barynsha sabyr saqtap, jaqsylyqtan úmit etý kerek. Óıtkeni, ımmýndyq júıe osyǵan tikeleı baılanysty.
- Jalpy, adamdar profılaktıkalyq sharalarǵa qatysty neni bilýi shart?
- Kóbine dúken men dárihanaǵa baramyz. Bul nysandardyń kassalarynda keı jaǵdaıda kezek bolyp jatady. Osy oraıda ara qashyqtyqty saqtaýǵa mán bergen durys. Úıden shyqqanda medıtsınalyq maskany taǵyp, arnaıy qolǵap kıip, qolǵa antıseptık alý qajet. Úıge kirgen boıda qolymyzdy sabynmen jýamyz. Bólmeni kúnine kemine 3-4 ret jeldetken abzal, sondaı-aq ylǵaldy tazalyq sharalaryn júrgizýge kerek.
Sonymen qatar, óz betińizshe emdelmeı, áýeli emhanadaǵy ýchaskelik dárigermen nemese jedel járdemge habarlasyp, sondaǵy mamandarmen aqyldasýǵa shaqyramyn. Basyńyz aýyryp, qurǵaq jótel, entigý paıda bolsa, dene qyzýy kóterilip, ıis sezýden aıyrylsańyz, álsizdik pen tersheńdik sezinseńiz, birden mamandarmen keńesip, em-dom alyńyz.
- Suqbatyńyzǵa raqmet!