Koronavırýs pnevmonııasynan qaıtys bolǵandardyń 50% arterııalyq gıpertonııamen aýyrǵan – Mahabbat Bekbosynova
Bul pikirdi «Ulttyq ǵylymı kardıohırýrgııa ortalyǵy» AQ tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Mahabbat Bekbosynova aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.
Mahabbat Bekbosynovanyń aıtýynsha, koronavırýs pnevmonııasynyń damý qaýpindegi eń aýyr faktor – arterııalyq gıpertonııa. KVI men koronavırýs pnevmonııasynan qaıtys bolǵandardyń 50 paıyzynda arterııalyq gıpertonııa bolǵan.
«Arterııalyq gıpertonııasy bar naýqastar ókpeniń óte tez jáne aýyr qabynýy damıtyn birinshi qaýip tobynda tur. Júrek-qantamyr patologııasy, arterııalyq gıpertonııasy, júrek jetkiliksizdigi bar barlyq qazaqstandyqtardan qazirden bastap qaýip tobyn anyqtap, olardyń jaǵdaıyn egjeı-tegjeıli baqylaý úshin turǵylyqty jeri boıynsha emhanalarǵa mindetti túrde esepke turýyn suraımyn», - dedi Mahabbat Bekbosynova.
Dárigerdiń málimetinshe, júrek-qantamyr patologııasy bar naýqastarda aýrýdyń alǵashqy belgileri anyqtalsa, dárigerge jedel júginý óte mańyzdy. Ózdiginen emdelýge, derbes áreket etýge múldem bolmaıdy.
«Mundaı naýqastarda ókpeniń qabynýy óte tez damıdy jáne ókinishke qaraı pnevmonııa óte aýyr formada ótedi. Jedel járdem kelgenshe naýqastyń qan qysymyn ólsheý kerek. Meniń oıymsha, joǵary qan qysymynan zardap shegetin adamdardyń kópshiliginiń úıinde qysymdy tonometrmen ólsheıtin múmkindik bar. Eger qysym joǵarylasa, naýqasty jatqyzý kerek jáne dári qobdıshasynda «Kaptoprıl» bolsa, sony berý kerek», - deıdi Mahabbat Bekbosynova.
Aıta keterligi, búginde koronavırýs ınfektsııasyn bastan keshirgen keıbir patsıentterde sozylmaly sharshaý sındromy baıqalǵan. M. Bekbosynova naýqastyń jaı-kúıin barynsha jan-jaqty baǵalaýǵa múmkindik beretin Chadera shkalasy bar ekendigin aıtady.
«Naýqas ózin ne mazalaıtynyn túsindire almaǵan, biraq qalypty ómirge orala almaı júrgenin túsingen kezde sozylmaly sharshaýǵa ushyraǵan deýge bolady. Mine osy kezde atalǵan shkala sol patsıenttiń jaı-kúıin shynaıy baǵalaýǵa múmkindik beredi. Shkalada 11 ball bar. Patsıenttiń jaı-kúıi 3 ballaǵa deıin bolsa, onda qalypty sanalady. Al 4-ten 11 ballǵa deıingi aralyq patsıentte qandaıda bir problemanyń bar ekendigin bildirdi jáne oǵan nevrologqa nemese psıhoterapevtke qaralýy qajet. Shyndyǵyna kelgende bizde koronavırýsty bastan keshirgen patsentterdi tekserý hattama bar. Ol zerthanalyq, sonymen qatar ınstrýmentaldy zertteý ádisterin qamtıdy. Patsıent qanynan jalpy saraptama alamyz. Óıtkeni, qan ımmýndyq júıeniń qandaı jaǵdaıda ekenin jaqsy kórsetip beredi. Leıkopenııa men lımfotsıtopenııa baqylaýynda áli kúnge deıin turǵan patsıentter bar. Koronavırýsty bastan keshirgenderine 2-3 aı ótse de bul patsıenterdiń ımmýndyq júıesinde problema bar degen sóz», - dedi Mahabbat Bekbosynova.
