Koronavırýs pandemııasy: Elorda turǵyndary men bızneske kómek
Shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý sharalary
Nur-Sultan qalasy ákimdigi baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, 2020 jyly pandemııaǵa baılanysty engizilgen shekteýlerge baılanysty elorda aýmaǵynda 79 myń, ıaǵnı shaǵyn jáne orta bıznestiń shamamen 56% óz qyzmetin ýaqytsha toqtatty. Qalada shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy sany – 140 myńǵa jýyq.
Memleket basshysynyń tapsyrmasymen Úkimet shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý maqsatynda daǵdarysqa qarsy birqatar sharalar qabyldady.
Eń kóp zardap shekken salalardaǵy kásipkerlik sýbektileri salyq pen bıýdjetke tólemderdiń belgili bir túrlerinen bosatyldy. Sonymen qatar, bıznes ókilderinen kommýnaldyq menshikti paıdalanǵany úshin jaldaý aqysy alynyp tastaldy. Jalpy alǵanda, bul sharalar elordanyń negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishterine qatysty oń dınamıkany saqtap qalýǵa múmkindik berdi.
2020 jyldyń 11 aıynyń qorytyndysy boıynsha ónerkásip óndirisiniń kólemi 4,3% ósip, 920 mlrd teńgege jetti.
Búgingi tańda jumys istep turǵan shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany 6,9% artyp, 143 myń birlikke jetti. Óndirilgen ónim kólemi 3,8% ósip, 2,7 trln teńge boldy (2020 jyldyń І jartysy boıynsha).
Negizgi kapıtalǵa salynǵan salymdar 1 trln teńgeni qurady, ósim 20,9% bolǵan kezde qurylys jumystarynyń kólemi 5,2%, ıaǵnı 482 mlrd teńgege deıin ósti.
Paıdalanýǵa berilgen turǵyn úılerdiń aýdany 2,2 mıllıon sharshy metrdi qurady. Bul 2019 jylǵy kórsetkishten 1,6 ese joǵary.
Ákimdiktiń daǵdarysqa qarsy sharalary
Daǵdarysqa qarsy sharalar men koronavırýspen kúreske bólingen qarajat
Birinshiden, Nur-Sultan ákimdigi júzege asyryp otyrǵan daǵdarysqa qarsy sharalar kesheni azamattardyń jumys oryndary men kiristerin saqtaýǵa, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa, óndiris tizbekterindegi jańa tapsyrystardy yntalandyrýǵa baǵyttalǵanyn aıta ketken jón.
Osylaısha, «Bıznestiń jol kartasy – 2025» bıznesti qoldaý men damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde 52,8 mıllıard teńgege 298 joba qoldaý tapty.
Sonymen qatar, «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasyna sáıkes, ákimdik ekinshi deńgeıli banktermen birge áleýetti kásipkerlerdi naqtylaý jáne tartý boıynsha belsendi jumys júrgizýde.
2020 jyly «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» boıynsha 149 joba iske asyryldy. 16,1 myń jumys orny quryldy, onyń ishinde shamamen 8,2 myń adam Jumyspen qamtý ortalyǵy arqyly eńbekke ornalastyryldy.
Bul sharalar 29 myń jańa jumys ornyn, onyń ishinde 16,8 myń turaqty jumys ornyn qurýǵa múmkindik berdi. Kásipkerlik sýbektileri 21,1 myń jańa vakansııa ashty.
Shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý: salyq jeńildikteri bekitildi
Ekinshiden, Memleket basshysynyń 2020 jylǵy 13 jáne 31 naýryzdaǵy tapsyrmalaryna sáıkes qazaqstandyq bıznesti qoldaý jónindegi sharalar kesheni aıasynda shaǵyn jáne orta bıznes úshin birqatar salyqtyq jeńildikter zańdy túrde bekitildi. Nur-Sultan qalasynda bul qoldaý sharalary múlik salyǵy, jeke tabys salyǵy jáne áleýmettik salyq boıynsha 80 myńǵa jýyq salyq tóleýshini qamtydy.
Kommýnaldyq menshikti paıdalaný úshin 2020 jylǵy 20 naýryz ben 31 jeltoqsan aralyǵynda 418 kelisimshart boıynsha jalpy somasy 802,1 mln teńgege jaldaý aqysyn esepteý toqtatyldy.
Ekonomıkanyń basym emes salalarynda óz jobalaryn júzege asyratyn shaǵyn jáne orta bızneske qarjylyq qoldaý kórsetý maqsatynda 2015 jyldan bastap «Damý» kásipkerlikti damytý qory» AQ-men birlesip «Astana Bıznes» jergilikti baǵdarlamasy júzege asyrylýda. Baǵdarlama sheńberinde nesıeler 8,5% aspaıtyn mólsherlememen beriledi, maksımaldy soma salalyq shekteýsiz 100 mln teńge. Nesıeniń eń uzaq merzimi – 7 jyl. 2020 jyldyń basynan bastap 1,2 mlrd teńgege 35 joba qoldaý tapty.
COVID-19-ben kúres
Úshinshiden, koronavırýs pandemııasyna qarsy turý jáne yqtımal jańa tolqynǵa daıyndalý úshin densaýlyq saqtaý júıesiniń jumysy kúsheıtildi:
210 tósektik modýldi aýrýhananyń qurylysy aıaqtaldy;
táýligine 12 myńnan astam synaq ótkize alatyn KVI dıagnostıkasy boıynsha 21 PTR-zerthananyń jumysy uıymdastyryldy;
táýligine 1440 zertteý ótkize alatyn 9 shaǵyn zerthana iske qosyldy;
aýrýhanalar 516 ókpeni jasandy jeldetý apparatymen, 33 rentgen apparatymen, 600-den astam shyǵyn floýmetrmen, 3 ottegi rezervýarymen, 500-den astam ottegi kontsentrattarymen, 1584 ottegi núktelerimen, 1 ottegi rampasymen qamtamasyz etildi;
dári-dármekterdi turaqtandyrý qory quryldy;
medıtsına qyzmetkerlerine materıaldyq yntalandyrý úshin ústemaqy tólendi.
Halyqty áleýmettik qoldaý sharalary
Tórtinshiden, Elbasynyń jáne Memleket basshysynyń tapsyrmasymen elde pandemııa kezinde halyqty qoldaý jónindegi barlyq áleýmettik mindettemeler men sharalar oryndaldy. 617 myńnan astam adamǵa kiristerinen aıyrylýyna baılanysty 42 500 teńge tólendi. Halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń arasynan 209 myń adam 2 AEK mólsherinde áleýmettik kómek aldy.
Memleket basshysynyń bastamasymen «Biz birgemiz» aktsııasy aıasynda «Nur-Otan» partııasynan 50 446 muqtaj adamǵa 50 myń teńgeden áleýmettik kómek kórsetildi. Onyń jalpy somasy 2,5 mlrd teńgeni qurady. Muqtaj adamdardyń 17 myńnan astamynda múgedektigi boldy. Eriktiler 17 myń adamǵa azyq-túlik sebetterin jetkizdi (jalǵyzilikti zeınetkerler, elordanyń muqtaj azamattary). Az qamtylǵan 4,1 myń otbasyǵa 2,6 mlrd teńgege ataýly áleýmettik kómek, 1 jastan 6 jasqa deıingi 5,3 myń balaǵa 240 mln teńgege azyq-túlik paketteri usynyldy.
47,8 myń másele boıynsha kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylardan shyqqan 28,5 myńnan astam adam «Januıa» otbasy ınstıtýtyn qoldaý ortalyǵynda kómek aldy (aqparattyq, keńestik jáne resýrstyq). «Januıa» otbasy ınstıtýty – qala turǵyndary men memlekettik organdardyń biryńǵaı dıalog alańy bolyp sanalady.
Besinshiden, 2020 jyl ıkemdi bıýdjet saıasatyn qajet etti. Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý sheńberinde memleket pen kvazımemlekettik sektor shyǵyndaryn azaıtý boıynsha aýqymdy jumystar júrgizildi. Nur-Sultan ákimdiginiń jergilikti bıýdjetin ońtaılandyrý 43 mıllıardtan astam teńgeni qurady. Bosatylǵan qarajat áleýmettik salany qarjylandyrýǵa, ınfraqurylymdy damytýǵa, ekonomıkalyq sektordy, densaýlyq saqtaýdy, bilim berýdi jáne taǵy basqa salalardy damytýǵa baǵyttaldy.
Prezıdent Joldaýyna sáıkes bıýdjet shyǵyndarynyń jalpy massasyndaǵy áleýmettik-baǵdarlanǵan komponenttiń úlesi barynsha artty.
Áleýmettik salany qarjylandyrýǵa arnalǵan shyǵyndar 186,1 mlrd teńgeni nemese 2019 jyldyń deńgeıine qaraǵanda 24,7 mlrd teńgege ósip, jergilikti bıýdjettiń jalpy kóleminiń 56% qurady.
Abattandyrý, sanıtarlyq tazartý, kógaldandyrý jáne qoǵamdyq oryndardy qurý jumystary júrgizildi.
