Qorqynysh barlyq ýaqytta bolady - órt sóndirýshimen suhbat

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, 4 mamyr Halyqaralyq órt sóndirýshiler kúni sanalady. Árıne, bul ataýly datanyń resmı mártebesi joq. Bul kún 1999 jyly Avstralııada orman órtin sóndirý barysynda ajal qushqan órt sóndirý qyzmeti qyzmetkerlerin eske alý maqsatynda bekitilgen. Osyndaı qaýip-qater aımaǵynda júretin mamandar qatarynda elordalyq órt sóndirýshiler de bar. Atalǵan ataýly dataǵa oraı Nur-Sultan qalalyq TJD Órt sóndirý qyzmetiniń jedel kezekshisi Erjan Jylybekovti áńgimege tartqan edik.

- Erjan Saparbaıuly, órt sóndirý qyzmeti karantın kezeńinde de jumysy tyıylmaıtyn qyzmet sanatyna jatatyny belgili. Sondyqtan karantın jaǵdaıyndaǵy jumystaryńyz jaıynda aıtyp berseńiz. Qazir qala kóshelerinde kólik sanynyń azaıýyna baılanysty dittegen jerlerińizge jetý ońaıyraq bolǵan shyǵar?

- Iá, karantınge qaramastan jumysymyz tynymsyz jalǵasyn taýyp jatyr, bir sátke de damyldaǵan emes. Burynǵy rejımde jumysymyzdy jalǵastyryp jatyrmyz. Degenmen, karantın kezinde órt sanynyń azdap bolsyn azaıǵanyn atap ótken jón. Biraq, qurǵaq qoqystyń órtenýi jıilep ketti. Jeke turǵyn úı sektorynda órt azaıǵanymen áli de bolsa oryn alyp turady. Joldarǵa jáne kireberis joldaryna qatysty aıtar bolsam, shyndyǵynda da birshama bosaǵany baıqalady. Qalaı desem de, burynǵydan aýyz toltyryp aıta qoıarlyqtaı ózgeris joq.

- Bul qyzmetke qalaı keldińiz jáne osy mamandyqty tańdaýyńyzǵa ne túrtki boldy?

- Órt sóndirý qyzmetine sonaý 1994 jyldyń sońynda kelgen edim. Kóńilimnen shyqty, qalaýym osy boldy. Sondyqtan órt sóndirýshi mamandyǵyn tańdadym. Jalpy, úıimiz órt sóndirý bólimi ornalasqan jerge taqaý bolatyn jáne kún saıyn bólimnen órt sóndirý kólikterin qalaı shyqqanyn, olardyń qalaı jumys isteıtinin baqylaıtynmyn. Kishkentaı kezimizde bárimiz qaı jerde órt shyqsa, sol jerdi tóńirektep, qyzyqtap júretin edik qoı. Áskerı boryshymdy ótep kelgennen keıin órtke qarsy kúzetke jumysqa turdym. Mine, 25 jyl boldy, taban aýdarmaı eńbek etip kelemin.

- Bul mamandyqty tańdaǵanyńyzǵa ókingen ýaqytyńyz boldy ma?

- Joq, esh ýaqytta ókingen emespin.

- Al bul mamandyqtyń qandaı basymdyǵy bar?

- Menińshe, bul eń aldymen óte qyzyqty jumys. Alǵash ret órt bolyp jatqan jerge kelip, qyzyl jalynmen arpalasý sátin kórgen kezde qulshynysyń oıanady, bári qyzyq kórinedi. Basqa mamandyqta jumys istep kórgen emespin. Sondyqtan órt sóndirýshi qyzmetin eshteńemen salystyra almaıdy ekenmin. Alaıda, adamdarǵa kómektesý, olardy qutqarý keremet emes pe.

- Órt sóndirýge attanyp bara jatqanda qorqynysh sezimi bola ma? Óıtkeni, tilsiz jaý qurbanyn tańdap jatpaıdy ǵoı.

- Árıne, qorqynysh sezimi árqashan bolady. Barlyq ýaqytta birdeńeden qaýiptenesiń. Óıtkeni, órt kezinde túrli jaǵdaı bolyp qalýy múmkin. Sondyqtan bir nárse jasardyń aldynda barlyq táýekeldi shuǵyl arada oı eleginen ótkizip, ár áreketińnen qandaı qater tónýi múmkin ekenin baǵamdap alǵan jón. Aldy-artyna qaramaı eshkim órtke qoıyp ketpeıdi. Tipti, jumysqa jańa alynǵan jas mamandardyń ózine oılanbastan opyq jep qalmaýy úshin ár qadamyn abaılap basý úıretiledi. Kez kelgen adamda qorqynysh sezimi bolady. Aqymaqtarda ǵana qorqynysh bolmaıtyn shyǵar. Qoryta aıtsam, órt sóndirýshige árbir qımyl, tipti órt sóndirý qubyrtútikterin qalaı burý kerek, adamdardy qalaı durys qutqarǵan jón degen máseleler de úıretiledi.

- Jumys ótilińiz - 25 jyl, az ýaqyt emes. Osy ýaqytta qansha órt sóndirgenińiz esińizde me? Qandaı iri órt sóndirgenińiz esińizde qaldy?

- Qansha oılanyp, tolǵansam da 1994 jyldan beri órt sóndirý qyzmetinde eńbek etip kele jatqandyqtan naqty sanyn aıtý qıyn. Sonaý Aqmola kezinde elordada órt sóndirý bólimderi ǵana bolǵan edi. Bir aýysymda 4-5 iri órt bolyp turatyn. Bir táýlikte eki bólimniń órt sóndirýshileri 50 ret tilsiz jaýmen kúreske attanyp turatyn. Sondyqtan órttiń birin ekinshisinen erekshe bolǵan edi dep bóle-jara aıta almaımyn. Degenmen, birde Aınakól kóshesi boıyndaǵy turǵyn úıdiń 3 jáne 8 qabat aralyǵynda elektr toraby órtendi. Sol sátte óte kóp adamdy quqaryp, qaýipsiz jerge shyǵara aldyq. «Eýrazııa» aýdanyndaǵy úılerdiń birinde alıýkobond órtenip, birneshe bólimshe jumyldyryldy, kóp adamdy qutqaryp qaldyq. «Transport Taýer» ǵımaratynan shyqqan órtti sóndirgen sát te este

- Búgin orman órtin sóndirý barysynda mert bolǵan avstralııalyq 5 órt sóndirýshini eske alý maqsatynda sonaý 1999 jyly beıresmı qurylǵan Halyqaralyq órt sóndirýshiler kúni ekeni belgili. Elordada qyzmetin atqarý barysynda qaza tapqan órt sóndirýshiler bar ma?

- 1996 jyldan beri 5 órt sóndirýshiden aıyrylyp qaldyq. Sol jyly eki órt sóndirýshi qaza tapty. Qaıǵyly oqıǵa 2010 jyly qaıtalanyp, 3 adam qaza boldy. Bul Nur-Sultan qalasyna qatysty ǵana derek. Sodan beri qaıǵyly oqıǵa oryn alǵan joq. Oǵan tehnıkalyq qaýipsizdik erejelerin qatań saqtaý sebep shyǵar. Jalpy «Oıbaı anaý alapat órt edi, mynaýy mardymsyz» dep aıta almaımyn. Órt – tilsiz jaý. Sondyqtan kez kelgen órtti sóndirý barysynda meılinshe saq bolý kerek.

- Turǵyn úılerden shyqqan órtti sóndirýde qandaı qıyndyqtar bar?

- Eger ol birneshe qabatty úı bolsa, onda eń qıyny órt bolǵan jerge jetý kóp ýaqytta qıyndyq týdyryp jatady. Turǵyndar aýlaǵa kólikterin qoıyp tastaǵannan keıin dittegen jerimizge jete almaı qınalamyz. Aıtalyq, órt sóndirý kóligi óte alǵanymen satysy bar kóliktiń jetýi múmkin bolmaı jatady. Ol joǵary qabattaǵy adamdardy qutqarý úshin asa qajetti tehnıka ekeni aıtpasa da túsinikti. ıAǵnı, dittegen jerińe jetý - bul elordanyń kóptegen aýlalaryndaǵy eń basty problema. Turǵyndar kólikterin qalaı bolsa, solaı qoıyp ketedi. Sonyń kesirinen óte almaı qalamyz.

- Al mundaı jaǵdaıda ne isteısizder?

- Kóp jaǵdaıda órt sóndirýshiler kólik shyn máninde órt shyqqan jerge jetýge kedergi keltirip tursa, onda qara kúshke salyp ıterip, jol ashady. Mundaı jaǵdaıda órt sóndirý kóliginiń ótýine kedergi keltirgen kólikti evakýatsııalaýǵa arnalǵan arnaıy tehnıka da bar. Sonymen qatar evakýatory bar polıtseılerdi de joldy tazartyp berýge shaqyryp jatamyz. Biraq, kóbine ózimiz qara kúshke salyp, kólikterdi ıterip jol arshýǵa tyrysamyz. Turǵyndar da tez arada kelip, kólikterin joldan alyp ketip jatatyny bar.

- Suqbatyńyzǵa rahmet!


Сейчас читают
telegram