Qorǵanys mınıstrligi ásker bedelin túsiretin málimet taratqandardy qylmystyq jazalaýdy usyndy

None
ASTANA. QazAqparat - Qorǵanys mınıstrligi qoldanystaǵy zańnamaǵa ózgeris engizýdi usynyp otyr. Onda negizinen «Erekshe kezeń» termıni týraly aıtylady. Vedomstvonyń baspasóz qyzmeti osy uǵymdy túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrliginiń usynysy boıynsha buqaralyq aqparat quraldarynan EREKShE KEZEŃDE

QR Qarýly Kúshteriniń, basqa da áskerler men áskerı quralymdardyń bedelin túsiretin, Qazaqstan Respýblıkasynyń qoǵamdyq qaýipsizdigi men qorǵanys qabiletine nuqsan keltiretin jalǵan, naqty emes jáne destrýktıvti aqparatty nemese málimetterdi taratqany úshin ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilikti engizý týraly birqatar jarııalanymdar men saýaldarǵa qatysty kelesini túsindirý qajet dep sanaımyz:

Qarýly Kúshterdegi EREKShE KEZEŃ bul – «Soǵys jaǵdaıy týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 2003 jylǵy 5 naýryzdaǵy

№ 391, «Tótenshe jaǵdaı týraly» 2003 jylǵy 8 aqpandaǵy № 387 jáne «Terrorımzge qarsy is-qımyl týraly» 1999 jylǵy 13 shildedegi zańdaryna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń búkil aýmaǵynda nemese belgili bir bóliginde engiziletin daǵdarystyq kezeń.

Álemdik tájirıbe kórsetkendeı, erekshe kezeńniń aldynda azamattyq qoǵam men Qarýly Kúshterdiń jeke quramynyń moraldyq turǵydan eńsesin túsiretin aqparat taratý arqyly halyqqa belsendi áser etý kezeńi (aqparattyq soǵys) ótedi.

EREKShE KEZEŃDE qoldanystaǵy zańnamaǵa usynylǵan ózgerister BAQ pen áleýmettik jelilerdi paıdalanýshylardyń aqparattyq keńistiktegi is-áreketterin retteýge jáne birinshi kezekte qoǵamdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

EREKShE KEZEŃDE usynystar kúshinde bolady jáne ony tek eldiń joǵary basshylyǵy engize alatynyn aıta ketý kerek.

Beıbit ýaqytta Konstıtýtsııanyń 20-babyna sáıkes tsenzýraǵa tyıym salynady, árkimniń zańda tyıym salynbaǵan kez kelgen tásilmen erkin aqparat alýǵa jáne taratýǵa quqyǵy bar.

Sonymen qatar, OSY BAPTYŃ (QR KONSTITÝTsIıASYNYŃ) 3-TARMAǴYNA SÁIKES, memlekettik konstıtýtsııalyq qurylysty kúshtep ózgertýdi, Respýblıkanyń tutastyǵyn buzýdy, memleket qaýipsizdigine nuqsan keltirýdi, soǵysty, áleýmettik, násildik, ulttyq, dinı, tektik-toptyq jáne rýlyq basymdyqty, sondaı-aq qatygezdik pen zorlyq-zombylyqqa tabynýdy nasıhattaýǵa nemese úgitteýge jol berilmeıdi.

Tótenshe jáne áskerı jaǵdaı rejımin, sondaı-aq terrorızmge qarsy operatsııa rejımin buzǵany úshin jaýapkershilik kózdelgen.

Alaıda, QR Qarýly Kúshteriniń, basqa da áskerler men áskerı quralymdardyń bedelin túsiretin kórineý jalǵan, anyq emes jáne destrýktıvti aqparat taratqany úshin jaýapkershilik zań júzinde kózdelmegen.

Erekshe kezeńde destrýktıvti aqparatty, sondaı-aq áskerı operatsııany júrgizýdiń ornalasýy, taktıkasy, nysandary, ádisteri, bólimsheler quramy, Qarýly Kúshterdiń jeke quramyn, qarý-jaraǵy men áskerı tehnıkasyn ilgeriletý týraly málimetterdi taratý azamattyq halyqqa jáne memlekettiń qaýipsizdigine eleýli zalal keltirýi múmkin.

«Sońǵy jyldardaǵy oqıǵalar kórsetkendeı, dál osy áreketterdi EREKShE KEZEŃDE destrýktıvti kúshter belsendi qoldanady. QR Qorǵanys mınıstrliginiń aqparattyq jumysy ashyqtyqqa, jedeldikke baǵyttalǵan jáne «halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn qatań ustanady. Biz árqashan keri baılanys pen dıalogqa daıynbyz» dep málimdedi Qorǵanys mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.


Сейчас читают
telegram