Qońyr Mandokı álemniń qaı túkpirine barsa da búkil túrki jurtyna ortaq rýhanı qazyna terýmen aınalysty - O. Mandokı (FOTO)
Ol óz eńbekterinde túrki halyqtarynyń salt-dástúrin, mádenıetin, ulttyq dilin zerttep, tyń jańalyqtar ashqan. Mine sol Qońyr aǵamyzdyń jary, Vengrııadan Astanaǵa joly túsken Ońaısha Maqsumqyzymen suhbattasýdyń sáti tústi.
- Qońyr aǵamyz qazaq pen majar halyqtarynyń túp tamyry egiz, qandas baýyrlar ekenin tarıhı dáıektermen dáleldeý jolynda ónimdi eńbek etken ǵalym . Aǵamyzdyń esimindegi «Qońyr» degen ataýdyń ózi qazaq halqy nyń janyna jaqyn tartyp aıtatyn qasterli sózderiniń biri. Jalpy Qońyr Mandokıdiń túrkitanýshy ǵalym bolýyna ne áser etti dep oılaısyz? - Qońyr Ishtvan Mandokı 1944 jyly Majarstandaǵy eki úlken ózen - Dýnaı men Tıssa arasyndaǵy Kishiquman (Kıshkýnshag) óńirinde dúnıege kelgen. Ol ákesiniń «Seniń tegiń qypshaq, tamyryń uly Dalada. Qolyń jetse, shyǵystaǵy arman bolǵan uly Dalaǵa bar» degen sońǵy ósıetin jadynda myqty ustaıdy. Sol bala kúninen, 10 jasynan bastap túrki áleminiń syryna úńilýge qyzǵýshylyǵy oıanǵan. Týǵan jeri Qarsaq qalasynyń mańyndaǵy Keńes odaǵynyń áskerı bazalarynda turatyn qazaq, qyrǵyz, tatar ultynyń azamattaryna kezegip, solardan til úırene bastaıdy. Ol 1963 jyly Ótvósh Lorand atyndaǵy Býdapesht memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa-fılosofııa fakýltetiniń túrkologııa bólimine oqýǵa túsedi. Osylaısha ǵylym jolyna ózin arnady. Onyń boıyndaǵy qypshaq qany túrkologııa ǵylymyn zertteýge qyzyqtyrdy dep oılaımyn.
- Qońyr aǵamyzdyń kelte ǵumyrynda jaryq kórmegen biraz qoljazbalary qalypty. Sol ýaqyttarda aldaǵy kúnderde qandaı eńbekter jazam dep nıettenip otyrǵan edi?
- Ol kisini AQSh, Túrkııa taǵy da basqa kóptegen elder stýdentterge dáris oqýǵa shaqyratyn. Biraq ol qazaq dalasynda ómir súrýdi qalaıtyn. Osy saıyn dalada qazaqtardyń ortasynda, kıiz úıde, qymyz iship otyryp, óziniń jıǵan-tergen ǵylymı dúnıeleriniń basyn biriktirip, úlken eńbek jazsam dep armandaıtyn. Barlyq izdensteriniń nátıjesin kóremin dep otyrǵan jasynda, ilim, bilimi kemeldengen shaǵynda ómirden erte ótip kete berdi. Dál sol ýaqyttarda Qyrǵyzstan shaqyrǵan edi. Sol araǵa baryp jazamyn dep qulshynyp otyrǵan bolatyn.
- Qońyr Mandokıdiń sońynda baı kitaphanasy qalǵanyn bilemiz. Bul rýhanı mol qazynany qalaı jıdy?
- Jańa aıtqanymdaı, Qazaq topyraǵyna kelip qonystaný eń úlken armany edi. Sonymen birge ol, rýhanı baılyǵym kitaphanamdy Qazaqstanǵa kóshirip ákelsem, ólsem qazaq topyraǵyna jerlensem deıtin armandary boldy. Qaıtys bolǵanda sol óz ósıeti boıynsha qazaq topyraǵynda, Almaty irgesindegi Keńsaı zıratynda jerlendi. Al, byltyrǵy jyly 16 myń kitaby men qoljazbalarynan turatyn baı rýhanı murasyn Halyqaralyq Túrki akademııasyna saltanatty túrde ótkizip berdik. Ol bul kitaptardy ómir boıy tirnektep jıyp keldi. Álemniń qaı túkpirine barsa da aldymen ózine qajetti, búkil túrki jurtyna ortaq rýhanı qazyna terýmen aınalysty.
- Túrki halyqtarynyń ótken tarıhynyń tereńine boılaý úshin, álemniń ár jerinde saqtalǵan qundy derekterdi zerdeleý qajet bolatyny belgili. Ol derekterdi túpnusqada túsinip oqý úshin kóp tildi bilý asa mańyzdy. Mine sondaı óz isine shyn berilgen ǵalym aǵamyz kóptegen tilderdi erkin meńgergen dep estımiz...
- Qazaq tilin bilgen adam basqa barlyq túrki halyqtarynyń tilin úırený qıyn emes, deıtin aǵań. Ol barlyq túrki halyqtarynyń tilin bilýmen birge aǵylshyn, frantsýz, orys, mońǵol tilderin meńgergen. Til úırenýge degen týma talanty, erekshe daryny boldy. Sondyqtan da álemniń qaı kitaphanasyna barsa da erkin kirip, eńbektenetin.
- Bıylǵy jyly qazaq memleketi Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn toılap jatyr. Sizdi bul dúbirli toı qandaı áserge bóledi?
- Óz ultym úshin ataýly merekeniń mańyzy aıyryqsha ekenin bilem. Sonymen birge túbi bir túrkiniń múddesin bir arnaǵa toǵystyrý jolynda ótkizilip otyrǵan túrki halyqtary yntymaqtastyq keńesiniń Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn toılaýmen tuspa-tus kelgeni de kezdeısoq emes. Bul qazaq jeriniń barlyq túrki halyqtaryn kindiginen taratqan, qara shańyraq bolǵandyǵyn áıgilep turǵandaı áserge bóledi. Sondyqtan bolar, osy toıǵa qatysqan týysqan basqa ulttard a Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn óz merekelerindeı qýana quttyqtap jatty. Bul toı qazaqty ǵana emes, túrki jurtynyń da eńsesin bıiktetip, sanasyn silkintti. Túrki keńesiniń jıynyn ashqan Nursultan Nazarbaev baýyrlas elderdiń qundylyqtarynan bastap, qazirgi geosaıası, ekonomıkalyq ahýaldy tilge tıek etti. Osylaı túrki halyqtarynyń bir arnada birigip, ortaq tilekpen qaýyshyp jatýyn kórý Qońyrdyń da armany bolatyn.
- Aǵamyz shyǵarmashylyǵyna baılanysty qazaq ǵalymdarynan kimdermen jıi aralasyp turdy?
- Sol tustaǵy mádenıet salasyna jaýapty basshy Ózbekáli Jánibekov Qońyrmen jaqyn aralasyp turdy. Belgili tarıhshy, jazýshy aǵalarymyz Ábdýálı Qaıdarov, Oljas Súleımenov, Aqseleý Seıdimbek, Bolat Kómekov, Rabıǵa Syzdyqova, Murat Áýezov, Marat Sembın qatarly kóptegen adamdarmen jaqsy aralasty.
- Endigi áńgimemizdi áıgili ǵalym Ishtvan Qońyr Mandokıdiń óz shańyraǵyna qaraı bursaq. Sizdiń taǵdyryńyz ǵalym aǵamyzben qalaı toǵysty?
- Qońyr Qazaqstanǵa kelgen bir saparynda tanystaryna óziniń qazaq qyzyna úılengisi keletinin aıtady. Ol naǵyz túrkiniń murageri, qarashańyraqta otyrǵan qazaqtar dep biletin. Bolashaq urpaǵym qypshaq bolyp qalsyn, qan almastyraıyn degen oıy boldy. Sol tustarda qazaq tiliniń aqsap turǵan ýaqyty ǵoı, tanystyrǵan qyzdardyń kóbi qazaq tilin bilmegendikten, kóńilinen shyqpapty. Men onymen alǵash 1978 jyly qurbymnyń turmysqa shyǵý toıynda tanystym. Toıdyń aldynda ǵana Almatyda úlken ǵylymı konferentsııa ótken edi. Sol jıynǵa qatysqan ǵalymdar Qońyrdy osy toıǵa da qonaq retinde shaqyrypty. Ol kezde men Pedagogıkalyq ǵylymdardyń ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda jumys isteımin. Joǵarǵy oqý ornyn bitirip, ǵylym jolyna jańadan túskenmin, jasym jıyrma altyǵa kelip qalǵan. Sol toıda Qońyr aǵań meniń qasyma kelip:
- Siz myna halyqtan basqasha kórinesiz. Kishi júz, Adaı emessiz be?- dep surady.
- Kishi júzbin. Ony qaıdan bildińiz?
- Qylyǵyńyzdan, júris-turysyńyzdan, sózińizden kórinip tur.
Men tańǵalyp qaldym. Ózi shetelden kelip turyp, qazaqtyń júzderin, rýlaryn qaıdan biledi dep oıladym. Sóıtip, kezdesip júrip, bir jyl ótkennen keıin Qońyr aǵańa turmysqa shyqtym. Sheteldik azamattyń Keńes azamatshasyna úılený úshin ruqsat qaǵazdardy alýdyń ózi úlken qıyndyqqa tústi. Bul kedergiden Oljas Súleımenovtiń kómeginiń arqasynda óttik. Ol kisi memlekettik qaýipsizdik komıtetine bar jaýapkershilikti óz moınyna alatynyn aıtyp senimhat jazyp júrip ruqsat alyp berdi. Men Vengrııaǵa, Eýropa jerine kelin bolyp barǵannan keıin túp tamyryn túrkilerden taratatyn majarlyqtar erekshe ystyq yqylaspen qabyldady. Beıne bir arǵy atalarynyń bir áýleti eýropaǵa kóship kelgendeı qýandy. Meniń, anamnan úırengen qazaq ultynyń qolóner buıymdaryn jasaı alatyndyǵymdy kórip, tipten, tańǵalyp, qurmettedi. Bul baqytty kúnderimiz 1992 jyly Qońyrdyń tosyn qazasynan keıin kelmeske ketti. Ákesi qaıtys bolǵannan keıin kóp ótpeı, ishte qalǵan ulymyz dúnıege keldi. Alla ózin alyp, ulyn berdi. Osylaısha Qońyr óz shańyraǵyna ıe bolatyn, bir tuıaǵyn maǵan amanattap ketti. Qońyr ulym týsa, esimin Atlan qoıamyn deıtin. Sol aıtýy boıynsha ulynyń esimin Atlan dep qoıdyq. Bul sóz Qońyrdyń babalarynyń jaýǵa shapqanda «Attan» dep shaqyratyn urany bolǵan eken.
Suhbattasqan: Baqytjol Kákesh
