Konstıtýtsııalyq Sotqa jyl basynan beri 2400-ge jýyq ótinish túsken
Bıylǵy 4 qańtardan bastap búgingi kúnge deıin azamattardan 2 386 ótinish túsken. Onyń 358-i qazir «Konstıtýtsııalyq Sot týraly» Zańnyń talaptaryna sáıkestigi qaralý kezeńinde. Sýdıalardyń zerdeleýine ótken ótinish sany 34-ke artqan.
Ótinishter mazmunyna kelsek, sottardyń sheshimderin qaıta qaraý – 43%, aqparatqa qol jetkizýdi qamtamasyz etý – 3,6%, eńbek jáne zeınetaqy zańnamasy sheńberinde quqyqtaryn qorǵaý – 2%, qylmystyq-atqarý júıesi salasyndaǵy quqyqtardy qorǵaý – 1,4% jáne t.b. Al, 22%-y normatıvti quqyqtyq akti nemese onyń jekelegen erejelerin Konstıtýtsııaǵa sáıkes emes dep taný máseleleri boıynsha júgingen.
Óńirlerden túsken ótinishterdi apta saıyn taldaý qorytyndysy boıynsha belgili bolǵany, olardyń basym bóligi Astana jáne Almaty qalalarynan, Qostanaı, Qaraǵandy men Jambyl oblystarynan.
Osy jylǵy 1 qańtardan bastap Konstıtýtsııalyq Sot 8 normatıvtik qaýlynyń ishinen azamattardyń ótinishteri boıynsha 5 normatıvtik qaýly shyǵardy. Konstıtýtsııalyq Sot Salyq kodeksiniń, Qylmystyq-atqarý kodeksiniń, memlekettik qyzmet, zeınetaqymen qamsyzdandyrý jáne qylmystyq is júrgizý kodeksi salasyndaǵy zańdardyń, Áleýmettik kodekstiń jáne Ákimshilik reforma máseleleri boıynsha ózgerister engizý týraly Zańnyń jekelegen normalarynyń Konstıtýtsııaǵa sáıkestigin tekserdi.
Aıta ketsek, Konstıtýtsııalyq sot Prezıdenttiń ótinishi boıynsha Parlament qabyldaǵan normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń Konstıtýtsııaǵa sáıkestigin qarady.
