«Qoljetimdi baspanaǵa qol jeter kún jaqyn» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 22 aqpan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 6 maýsym, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan»  basylymynyń jazýynsha, keshe keshqurym Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev resmı saparmen Qytaı Halyq Respýb­lıka­synyń astanasy - Beıjiń qalasyna keldi. Munda Elbasy Qytaı memleketiniń jáne úkimetiniń basshylyǵymen ekijaqty kezdesýler ótkizetin bolady. Sondaı-aq budan buryn málim bolǵanyndaı, ústimizdegi jyldyń 6-7 maýsymy kúnderi Beıjiń qalasynda Shanhaı yntymaqtastyǵy uıymyna (ShYU) múshe elder Memleket basshylary keńesiniń (MBK) 12-shi otyrysyn ótkizý josparlanǵan. Bul Uıymǵa Qazaqstan, Qytaı, Qyrǵyz­stan, Reseı, Tájikstan, Ózbekstan mú­she bolyp tabylady. Úndistan, Iran, Mońǵolııa, Pákistanǵa Uıym ja­nyndaǵy baıqaý­shy mártebesi be­ril­gen. Al Belarýs pen Shrı-Lanka - ShYU-nyń únqa­tysý boıynsha áriptesteri. Uıymǵa múshelikke ótý­diń osylaısha kóp sa­ty­ly sıpatqa kó­shirilýi, árıne, ShYU bedeliniń jyldan-jylǵa artyp kele jatqandyǵyn bildirse kerek. Shanhaı yntymaqtastyǵy uıymy­na múshe memleketter basshylarynyń osy jolǵy basqosýynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nur­sul­tan Nazarbaev sóz sóıleıdi dep kútilýde. Elbasynyń aspan asty eline sapary «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Elbasy Pekınge keldi» atty maqalada jazylǵan.

Osy basylymnyń jazýynsha, keshe Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵa­ly­ǵymen ótken Úkimettiń selektorlyq rejimdegi otyrysynda «Qoljetimdi baspana-2020» memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy. Baspana dese bárimiz eleń ete qalamyz. Sebebi, elimizde kúr­delengen áleýmettik máse­le­niń biri osy baspana jaıy ekeni jasyryn emes. Bireýler bas­pananyń baǵasyna bazyna aıtsa, endi biri sapasyna syn taǵady. Eń jamany, qazir úıi barlardan góri úısizder kóp. «Óz úıim óleń tósegim» deıtin qaze­kem áıteýir turǵyn úı týra­syndaǵy túıtkildi prob­le­malardyń túıinin tarqata al­maı-aq júr. Osyny eskergen Elbasy «Áleý­mettik-ekono­mı­kalyq jańǵyrtý - Qazaqstan damýynyń basty baǵyty» atty bıylǵy Joldaýynda bul máseleni qolǵa alýdy basa aıtyp, Úkimetke «Qol­je­timdi bas­pana-2020» baǵdar­la­ma­syn daıyndaýdy tapsyrǵan bolatyn. Endi, mine, Ult kósh­bas­shysynyń jiti qadaǵalaýynda turǵan tapsyrma oryndalyp, Úkimet «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasyn qa­byldap otyr. Baǵdarlamanyń aty aıtyp turǵandaı, buryn «arman bol­ǵan» baspana endi «qoljetimdi» bolmaq. Maqala «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Qoljetimdi baspanaǵa qol jeter kún jaqyn» taqyrybymen basyldy.

                                                                                          ***

«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Metadon ómir syılaı ma, álde...» atty maqala basyldy. Basylymnyń jazýynsha, Birikken Ulttar uıymynyń nashaqorlyqpen hám nashaqorlyq bıznesimen kúres baǵdarlamasyna sáıkes, esirtkige táýeldi naýqastardy metadonmen emdeý ádisi 2014 jyly resmı túrde elimizge engizilýi múmkin. Ázirge baǵdarlama tájirıbe júzinde iske asyrylyp keledi. Al dárigerler: «nashaqorlardy emdeıtin «dári» adamǵa ómir syılaýdyń ornyna, óltiredi» degen paıymyn alǵa tartyp, baǵdarlamaǵa túbegeıli qarsylyq bildirip otyr.

Eger baǵdarlama qabyldanyp, elimizge engizilse, onda 51600 adam metondyq táýel­dilikke tap bolady eken. Qazirdiń ózinde Temirtaý, Pavlodar, Óskemendegi nasha­qorlar metadondy paıdalanady.

Partııalardyń saılaýdan keıingi bel­sendiligi artty ma, tómendedi me?
Saıası uıymdar saılaýshylardyń seni­min aqtady ma, aqtaı almady ma? Partııalar turaqty jumys jasap ja­tyr ma, álde tıip-qashyp júr me? Osy tek­tes suraqtarǵa jaýap alý maq­satynda «Nur Otan» HDP Parla­mentarızm ınstı­týtynyń áleýmettik qyzmeti 1-3 maýsym aralyǵynda el azamattary arasynda «Qa­zaqstandaǵy qoǵamdyq-saıası ahýal jáne Parlament qyzmeti» degen taqyrypta tele­fon ar­qyly saýalnama júrgizgen kórinedi. Saýalnamaǵa elimizdiń barlyq oblystary men Astana, Almaty qalala­rynda turatyn 18 jáne odan joǵary jastaǵy 1120 adam qatysty. Respon­dentterdi irik­teý úshin kezdeısoq tańdaý tásili qol­da­nyldy. Mundaǵy qate ketý múmkindigi 95, senimdilik ıntervalynda ± 5 paıyzdy qurady. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Eń belsendi partııa qaısy?» atty maqalada jazylǵan.

***

«Alash aınasy» gazetiniń sársenbilik sanynda «Ulttyq aza tutýdyń qazaqy atrıbýttary qandaı bolýy kerek?» atty maqala jaryq kórdi. Keshe Táýelsiz Qazaqstan tarıhyndaǵy birinshi ret ulttyq aza tutý kúni ótkizildi.  Búkil memleket aýmaǵy boıynsha, sondaı sheteldegi elshilikterdegi  Memlekettik tý tómen túsirilip, telearnalar men radıolarda oıyn-saýyq baǵdarlamalar men jarnama berý toqtatyldy. Aza tutý kúni eldiń joǵary oqý oryndary, basqa tolyp jatqan mekemeler azaly kúndi qalaı ótkizdi, jalpy qazaqy uǵymda qaraly kúndi qalaı ótkerý kerek degen másele úlken saýaldar týǵyzyp otyr.

Osy basylymnyń jazýynsha, buryndary densaýlyqqa esh zııany joq dep sanalyp kelgen birrettik paıdalanylýǵa arnalǵan keıbir gıgıenalyq zattar arasynda alańdatpaı qoımaıtyn kúmándileri shyǵa bastady. Sońǵy ýaqytta kóp elder ony saýdalaýǵa tyıym sala bastady. Bizdiń elde de úshkil jaıalyqtyń qanshalyqty zııan ekendigin aıtyp júrgen mamandar da az emes. Bul jaıyndaǵy pikirtalasty «Oı-kókpar» aıdarynan  «Qaýipti gıgıenalyq zattardy saýdadan shyǵarý kerek pe?» taqyrybynda oqı alasyzdar.  

***

«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, «Halyqtyq ІRO» baǵdarlamasyna qatysý sharttary jaıyndaǵy nasıhattaý sharalary Ońtústik Qazaqstan oblysynda bastaý alǵan kórinedi. Shymkentte atalǵan máselege baılanysty bolǵan kezdesýge Úkimet basshysynyń orynbasary Qaıtar Kelimbetov qatysty. Atap aıtqanda oblystyq ákimdikte aqparattyq  túsindirý sharalarymen aınalysatyn jumys toby qurylǵan eken. Osy maqsattarǵa oblystyq bıýdjetten 23 mln. teńge bólingen. Bul jaıynda «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Ob ІRO ız pervyh ýst» atty aqparattan oqısyzdar.