Qolyma qarý ustap, áskerı qyzmetshi bolamyn dep oılaǵan joqpyn – Shynar Otarbaeva
ORAL. KAZINFORM — El tynyshtyǵyn saqtaýdyń qaı kezde de mańyzy zor. Bul mindet negizinen er adamdarǵa júktelgenimen, áskerı qyzmetshiler arasynda názik jandylar da az emes. Solardyń biri – QR Ulttyq ulany «Batys» óńirlik qolbasshylyǵyna qarasty 5517 áskerı bóliminde klýb basshysy qyzmetin atqaratyn leıtenant Shynar Otarbaeva.
- Shynar Qaıyrboldyqyzy, eń aldymen ózińizdiń balalyq shaǵyńyzdy eske alyp, qandaı otbasydan túlep ushtyńyz, sol jóninde aıtsańyz?
- Meniń ómirimniń qatarlastarymnan pálendeı ózgesheligi joq. 1987 jyly 25 sáýir kúni Oral qalasynda qarapaıym otbasynda dúnıege kelgenmin. Otbasym asa úlken dep aıta almaımyn, aldymda eki aǵam bar, men úıdiń kenje qyzymyn. Ákem Qaıyrboldy – jıhaz jasaıtyn tsehta qarapaıym jumysshydan sol óndiris ornynyń dırektory laýazymyna deıin ósip, sol jerden zeınetke shyqqan adam. Al anam Eralııa – Oral qalasyndaǵy orta mektepterdiń birinde ustazdyq etip, qyzmet atqarǵan.
Eń qyzyǵy, balalyq shaǵymda meniń tárbıeme ákem kóbirek óz úlesin qosty. Sebebi, anam mektepte muǵalim bolǵandyqtan, jumysynan kelgen soń, úı sharýasyna kirisip ketetin. Sondyqtan da meniń tárbıemdi ákem óz qolyna alǵan. Kún saıyn jumysynan sharshap kelse de, maǵan kóńil bólip, erkeletip, jas balasha oınaıtyn. Sonymen qatar qysqy demalys kúnderi qala syrtyna shyǵyp, ákem jerge bótelkeler qoıyp, qolyma ańshy myltyǵyn beretin. Sol bótelkelerdi atyp, dál tıgizýdi úıretetin. Ár atqan kezimde myltyqtyń serpininen jerge qulap túsetinmin. Sol sátte ákem maǵan: «Qansha qulasań da, qaıta turyp, durys shyqqansha daıyndal, sebebi qazirgi alǵan bilimiń saǵan bolashaqta kerek bolady» dep óz aqylyn aıtatyn. Oǵan qosa shańǵy, konkı tebýge baýlıtyn. Al jazda qala syrtyndaǵy aýylymyzǵa baryp, balyq aýlap, sonda turatyn atam men ájeme kómektesip keletinbiz.
Jalpy, ózim qalanyń qyzy bolǵandyqtan, aýyldyń tynys-tirshiligimen asa kóp tanys emes edim. Ákem «Ómirde bolashaqta bári kerek bolady» dep, meni apta saıyn qala syrtynda uıymdastyrylatyn jármeńkege aparyp, úı janýarlarymen tanystyratyn. Qysqasha aıtqanda, ákem óz bilgeniniń bárin úıretip, meni er minezdi etip tárbıelegen.
- Endeshe, «Qyz bala ákesine jaqyn bolady» degen sózdiń shynymen de ras bolǵany ǵoı. Al mektep qabyrǵasynda qandaı shákirt boldyńyz?
- Iá, mektepte oqyǵan shaǵymda ákemniń maǵan úıretken árbir sabaǵy paıdaly boldy desem, artyq aıtqanym emes. Ózim Oraldaǵy №41 gımnazııada bilim aldym. Munyń bir ereksheligi, onda qarapaıym synyptar da bar edi. Men gımnazııa synybynda bilim aldym. Bilim ordasyna aıaq basqan sátten óner atty keremet álemge tartyla bastadym. Maqtanǵanym emes, synyptastarymnyń arasynda úlgili jáne úzdik oqýshy boldym. Mektep qabyrǵasyndaǵy kóptegen is-sharalarda júrgizýshi, ánshi qyzmetin atqaratynmyn. Án salýmen birge dombyra da shertemin. Ónerge qulshynysymnyń arqasynda qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq, tipti halyqaralyq deńgeıdegi konkýrstarda baq synap, júlde aldym. Biraq bir qyzyǵy, armandaýdy asa qatty unatpaıtynmyn jáne ózimdi úlken sahna juldyzy retinde elestete almaıtynmyn. Degenmen 9 synypty bitirgen soń, Oral qalasyndaǵy Qurmanǵazy atyndaǵy mýzyka kolledjine túsip, bilim aldym.
- Ózińiz ónerdi qatty jaqsy kórseńiz de, ánshi bolamyn dep oılamadym degenińiz qyzyq eken. Sonda sizdiń eńbek jolyńyz qaı jerden bastaldy? Áskerı salaǵa qalaı keldińiz?
- Jalpy alǵanda, mýzyka kolledjinde oqyp júrgen shaǵymdy ómirimniń eń bir qyzyqty kezi dep bilemin. Birinshi kýrstan bastap óz tobymnyń basshysy bolyp saılanyp, belsendi retinde ustazdarymnyń kózine tústim. Kolledjde ónerimdi baıyta otyryp, Oral qalasyndaǵy jastar mádenıet úıinde jartylaı jalaqyǵa jumysqa kirip kettim. Oral qalasyndaǵy kóptegen is-sharalar meniń qatysýymmen ótetin edi. Oblys basshylary qatysatyn kontsertterde de án shyrqaıtynmyn. Kolledjdegi oqýymdy bitirgen soń óner jolynan alystamaı, jastar mádenıet úıinde vokaldy ınstrýmentaldy toptyń ánshisi bolyp jumysymdy jalǵastyra berdim. Joǵary oqý ornynda bilim alyp, óner jolymdy jalǵastyrsam degen maqsat boldy. Almatydaǵy Temirbek Júrgenov atyndaǵy óner akademııasyna túspekshi edim, ákem úıdiń kenje qyzy bolǵandyqtan, úlken qalaǵa jibere qoımady. Alaıda jumys jasaı júrip, Mahambet Ótemisuly atyndaǵy ýnıversıtette syrttaı oqyp, joǵary bilim aldym.
Ómirlik jarym áskerı adam bolǵandyqtan, bir mezette jastar mádenıet úıindegi jumysymnan shyǵyp, áskerı orkestr quramyna qosyldym. Áskerı sala osylaısha kezdeısoq buıyrǵan baq dep te aıta alamyn. Bastapqy kezde qarapaıym qyzmetker bolyp jumys jasadym. Ýaqyt óte kele áskerı qyzmetker bolyp ornalasyp aldym. Mine, bıyl osy salaǵa kelgenimen on tórt jyl tolady.
Jubaıymdy da aıta keteıin, Muratbek Begimuly Tájibaev – «Batys» óńirlik qolbasshylyǵynyń qyzmetkeri, podpolkovnık. Bir úıde eki áskerı qyzmetshimiz.
- Óner áleminen áskerı salaǵa aýysý qıynǵa soqqan joq pa?
- Barlyq jumystyń óz erekshelikteri bolady. Árıne, birshama qıyndyqqa tap boldym. Bastapqy kezde qarapaıym sapta uzaq ýaqyt turýdyń ózi men úshin alynbaıtyn asýdaı kórindi. Sebebi, áıel adam bolǵan soń bir orynda qımylsyz turý jeńil tıgen joq. Sonymen qatar qarý asynyp, polıgonǵa jetýdiń ózi aýyr jumys bolatyn. Qarýmen oq atyp bolǵan soń, ony tazalaý da qıyndyq týdyrdy. Degenmen bárine úırenip, daǵdylandym. Jalpy, áskerı salanyń temirdeı tártipti talap etetini belgili. Dene daıyndyǵy óz aldyna, árkim ózin tulǵalyq turǵydan tárbıeleı bilýi kerek. Ár adamnyń ómir mektebi bolady. Bir orynda turyp qalmaý úshin árdaıym alǵa umtylý qajet. Adam balasynyń jasy ulǵaıǵan saıyn sana-sezimi, oılaý qabileti de birge damıdy. «Tártipke baǵynǵan qul bolmaıdy» dep, Baýyrjan Momyshuly atamyz aıtqandaı, men de ózimdi tárbıeleý jáne shyńdaý arqyly áskerı salaǵa tez beıimdelip kettim.
- Áskerı qyzmetińizge qosa óz otbasyńyz bar. Bárine ýaqyt jetedi me?
- Jetedi. Árdaıym jumysymnan soń ózimniń ul-qyzyma kóńil bólip, ýaqytymdy arnaı alamyn. Otbasymmen birge demalyp, olarǵa dámdi taǵamdar pisirip, sol merzimdi mándi ótkize alamyz. Shyndyǵyna kelgende, ýaqyt joq degen – syltaý ǵana. Sondyqtan da jumystan sharshap kelsem de, óz otbasyma kóńil bólgendi qatty unatamyn. Ákemniń úlgisimen óz balalaryma tárbıe berýge tyrysamyn. Sol úshin demalys kúnderi olardy qys mezgilinde shańǵy tebýge nemese shanamen syrǵanaýǵa jetelesem, jazda mindetti túrde ózen, kólderge shomylýǵa aparamyn. Sondaı-aq bos ýaqytymda kitap oqyǵandy unatamyn. Jalpy alǵanda, bos ýaqyt joq degen sóz erinshek adamnyń sózi dep oılaımyn. Sondyqtan da, áskerı saladaǵy qyzmetim meniń jeke ómirime esh zııanyn tıgizgen joq. Qoryta aıtqanda, mindetimizdi minsiz atqaryp, ulymyzdy rýhty, qyzymyzdy qylyqty etip tárbıeleı bilsek, odan asqan baqyt joq der edim.
- Áńgimeńizge rahmet.
