KÓKJAL BARAQ BATYR

None
None
Baraq Shúrkeuly, Kókjal Baraq (1702-1772) - jońǵar - qalmaq shapqynshylyǵyna qarsy kúreste qol bastaǵan batyrlardyń biri. Orta júzdiń Naıman rýynyń Ergenekti - Kókjarly atalyǵynan shyqqan. Qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Kúrshim aýdanynda dúnıege kelgen. «Kókjal Baraq» degen atpen Úsh júzge máshhúr bolǵan tarıhı tulǵa.

Ata-anasynan erte qalǵan Baraq, naǵashylarynyń qolynda tárbıelenip, jylqy baqqan. Baraq 16 jasynda qalmaqtyń belgili batyrlaryn jekpe-jekte jeńip, eliniń batasyn alǵan.

Tarıh betterine úńilsek, Kókjal Baraq batyr týraly ańyz-shejireler kóp. Kókjal Baraq batyr kóz ilespes jyldamdyǵymen kez kelgenniń mysyn basatyn qaısarlyǵy úshin Abylaı hannyń maqtan tutar batyrlarynyń biri.

Kókjal Baraq batyr qazaq jerin jońǵar basqynshylarynan azat etýshi Abylaı hannyń aq týy astynda bolyp, janyn shúberekke túıgen shaıqastarda san ret qaharmandyq erlik jasaǵany úshin Kókjal atanǵan. El aýzynyń aıtýynsha, Іle boıyndaǵy bir soǵysta Kókjal batyr Abylaıdyń dushpany Boldybekpen jekpe-jekke shyǵyp, ony atynan uryp túsirip, Abylaıdyń aldyna ákelip tizerletipti. Sonda Abylaı súıinip: «Kókjalym-aı!» dep Baraqty arqasynan qaǵypty, jáne sol ańyzdarǵa júgensek, Kókjal Baraq batyrdyń kókjelkesinen quıymshaǵyna deıin ósken, uzyndyǵy eki eli kók qyl jaly bolypty.. Ashýlanǵanda sol arqasyndaǵy jaly kúdireıip ketetin Baraq batyrdyń esimi qazaqqa ǵana emes qalmaq pen qytaıǵa da ańyz bolyp tarapty-mys.

XVІІІ ǵasyrda Qazaq elin qanymen, janymen qorǵaǵan Qanjyǵaly Bógenbaı, Qarakereı Qabanbaı, Qarasaı, Shaqshaq Jánibek batyrlarmen tize qosyp aıdahardaı Qytaı men qaharly jońǵar-qalmaq basqynshylaryna qarsy erlik kórsetken. Qabanbaı qolynyń bir qanatyn - kókjarly saryjomart rýynan qurylǵan sarbazdardy bastap shyǵystaǵy Ertistiń oń jaǵalaýynan Altaı taýlaryna qaraı ketetin keń alqapty tazartýǵa qatysqan. Boranbaı, Keshý, Botaǵara, Shynqoja taǵy basqa batyrlarmen birge Aıagóz jazyǵy, Alakól jaǵalaýy, Shyńǵystaý, Tarbaǵataı baýraıynda jońǵarlarǵa qarsy urystarda erligimen kózge túsken. Baraq batyr áıgili Ańyrqaı, Bulanty, Shyńǵystaý, Shaǵan, Shorǵa shaıqastaryn basynan keshirgen.

Kóptegen tarıhshylardyń pikirlerinshe, búgingi Kúrshim aýdanynyń aımaǵy uzaq ýaqyttar boıy Jońǵar taıpalarynyń yqpalynda bolǵan. Buny Tarbaǵataı, Shoıan, Dolan Hora sııaqty ózge de birqatar rýlar rastap otyr. Al Baraq batyr óziniń sarbazdarymen bul jerdi azat etken. Bul joryq kezinde Baraq batyr sarbazdaryn Ertis ózeni kólegeılep, qolbasshy olarǵa ózennen ótýdi buıyrǵan. Ol ýaqytta bul óte myqty kútpegen sheshim bolǵan jáne ol qalyptasqan jaǵdaıdy kúrt oń baǵytqa ózgertýge aıtarlyqtaı yqpal etken. Sodan beri Baraqtyń jaýyngerleri júzip ótken aımaq Baraq-ótkel atalyp ketken. Oǵan rıza bolǵan Abylaı han syılyq retinde batyrǵa Kúrshim ózeniniń oń jaq betkeıindegi jerdi syıǵa tartqan. Búginde Kókjal Baraq qonystanǵan aımaq Terekti bulaq aýyly dep atalady, al onyń turǵyndary osy Kókjal Baraq batyrdyń tikeleı urpaqtary bolyp tabylady.

Kókjal Baraq batyr 70 jasqa qaraǵan shaǵynda Qazaqstannyń ońtústik óńirinde shaıqas kezinde qaza bolǵan.

Derek kózi:

Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 1 tom.

Сейчас читают
telegram