Kókshetaý turǵyndary vaktsınalaý máselesi boıynsha keńes aldy

None
None
KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysy úsh apta boıy koronavırýspen syrqattaný kórsetkishi boıynsha «qyzyl aımaqta» tur. Jergilikti bılik aýrýdyń aldyn alý úshin barlyq qajetti sharalardy qabyldaýda. Vaktsınatsııa qarqynynyń tómendeýi de erekshe alańdaýshylyq týdyrady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Alańdaýshylyqty joıý jáne azamattardyń barlyq suraqtaryna jaýap alý úshin densaýlyq saqtaý basqarmasy jetekshi medıtsına mamandarynyń halyqpen kezdesýin uıymdastyrdy.

Іs-sharada qala turǵyndary syrqattaný boıynsha aǵymdaǵy epıdemıologııalyq jaǵdaıǵa qatysty mamandarǵa ózderin tolǵandyrǵan saýaldaryn qoıyp, keńes aldy.

Sonymen qatar, birneshe naýqasqa densaýlyq saqtaý uıymdarynda tekserý taǵaıyndaldy. Ashyq esik kúnine kelgenderdiń kóbi - nevrologııalyq aýrýy bar naýqastar.

Onyń kópshiligi - COVID-19-dan keıingi saldary.

Shtattan tys bas nevropatolog, kópbeıindi oblystyq aýrýhananyń nevrologııalyq bóliminiń meńgerýshisi Maqsharıp Martazanovtyń aıtýynsha, postkovıd asqynýlarymen kúresý vaktsınatsııadan áldeqaıda qıyn.

«Árıne, taqyryp qyzyqty emes. Degenmen, biz koronavırsýpen birlesip kúresýimiz kerek. Postkovıd sındromy eń aldymen júıke júıesine áser etedi. Sońǵy derekter boıynsha mundaı jaǵdaılar 80 paıyz kezdesedi. Adamnyń júıke júıesindegi aýytqýlar áldeqaıda qaýipti jáne odan másele týyndaıdy, sodan keıin olar bizge júginedi. Osy saldardyń barlyǵyn tek qana vaktsınatsııanyń arqasynda ǵana aldyn alýǵa bolady. Adamzat balasy COVID-19 kúresýde vaktsınadan basqa áli ózge qural oılap tapqan joq», - deıdi Maqsharıp Martazanov.

Tájirıbeli dárigerlerden keńes alǵandardyń biri - oblys ortalyǵynyń 84 jastaǵy turǵyny Vladımır Rybınskıı.

«Búgin koronavırýs týraly úlken pikirtalas júrip jatyr. Adamdar áli de vaktsınatsııanyń mańyzdylyǵyn túsinbeıdi. Búgingi tańda eń bastysy, ózińdi, otbasyńdy, aınalańdy saqtap qalý úshin-vaktsınatsııadan ótý kerek. Men jasyma qaramastan, men eki egýdi de aldym. Eń bastysy - qorqýdyń qajeti joq», - deıdi zeınetker.

Sondaı-aq, kezdesý ótetin jerde mádenıet saraıynda ekpe egý pýnkti de uıymdastyryldy.


Сейчас читают
telegram