«Kókshetaý mıneral sýlary» AQ jumysshylary úndeý joldady
«Kókshetaý mıneral sýlary» AQ oblysymyzdaǵy iri óndiris oshaqtarynyń qataryna kiredi ári sapaly alkogoldy jáne alkogolsyz ónimderdi óndirý kólemi jaǵynan Qazaqstan naryǵynyń lıderleriniń biri. Ári 1991 jyly salynǵan kásiporyn Táýelsizdiktiń qurdasy.
Ótken onjyldyqta Tuńǵysh Prezıdenttiń basshylyǵynda elimiz asa ótkir áleýmettik máselelerdi sátti sheship, ekonomıkanyń quldyraýyn toqtatty, barlyq baǵyttarda serpindi damyp keledi. Osy jetistikter Qazaqstannyń postkeńestik keńistiktiń daýsyz lıderi bolyp, elimiz turǵyndarynyń ál-aýqatyn aıtarlyqtaı arttyrýǵa múmkindik berdi.
Búginde damyǵan kásipkerlik sektory men jaıly iskerlik rejımi bar básekege tózimdi ekonomıka modeli qalyptasty. Tuńǵysh Prezıdenttiń arqasynda birge táýelsizdik jyldary kásiporyn TMD sýsyn ındýstrııasynyń lıderine aınaldy. Nursultan Ábishuly eńbek etýge jáne ómir súrýge jaıly tamasha memleket qurǵanyn maqtan etemiz.
Búgingi tańda «Kókshetaý mıneral sýlary» AQ - jalpy kópshilik moıyndaǵan brend. Osynyń bárine zańdy túrde Ult lıderi atanǵan memleket qaıratkeriniń danalyǵy men tájirıbesiniń arqasynda qol jetti. Júregimizde N.Á. Nazarbaev Tuńǵysh Prezıdent - Ult lıderi, zamanaýı Qazaqstannyń negizin qalaýshy bolyp qala beredi.
Búgingi tańdaǵy basty mindet táýelsiz Qazaqstannyń jetistikterin saqtap, molaıtý, jańǵyrtýdyń dańǵyl jolyna túsý, elimizdiń qubylmaly álemdegi laıyqty ornyn jyldam tabý bolyp otyr», - delingen úndeýde.
