«Kóksheniń kók semseri – Kóken aqyn» atty halyqaralyq aqyndar aıtysy ótti
11 qazan kúni «Kókshetaý» mádenıet saraıynda Kókshe óńiriniń aıtys ónerine úlesin qosqan halyq aqyny, Qazaqstannyń aqyn jáne jyrshylar odaǵynyń prezıdenti bolǵan, qazaq aqyndarynyń kósh bastar abyz aqsaqaly atanǵan Kóken Shákeevtiń 100 jyldyǵyna oraı, halqymyzdyń ulttyq ónerin nasıhattap, aıtys ónerin damytý maqsatynda Aqmola oblysy ákimdiginiń qoldaýymen, «Kóksheniń kók semseri Kóken aqyn» atty Qazaqstan men Qyrǵyz eliniń aıtys aqyndary men dástúrli ánshileri, jyrshy-termeshileri arasynda halyqaralyq aqyndar aıtysy ótti.
Qazaq ónerinde óziniń ómirsheń ónegesin qalyptastyryp, óshpes órnegin qaldyrǵan halqymyzdyń aqyny, jurtymyzdyń jyrshysy, ultymyzdyń aıaýly perzenti Kóken Shákeıuly Shákeev 1926 jylǵy naýryz aıynyń 16-sy kúni burynǵy Kókshetaý oblysy, Rýzaev aýdanynyń Saryadyr aýylynda dúnıege keldi. Ómiriniń sońǵy kúnderine deıin Kókshetaý qalasynyń tóńiregindegi Qyzyljar aýylynda turdy. «Otan soǵysy», «Halyqtar dostyǵy» ordenderi men birneshe medaldardyń ıegeri.
Qazaq pen qyrǵyzdyń ádebı murasyn ortaqtastyryp, rýhanı qazynasyn baıytyp, eki eldiń dostyǵyn nyǵaıtyp ótken Súıinbaı men Qataǵannyń, Osmanqul men Kenenniń, Jambyl Men Toqtaǵuldyń izin jalǵastyryp, sýyryp salma aqyndyq ónerin keńinen nasıhattap, ony odan ári damytýmaqsatynda ótkizildi. Tunba bulaqtaı móldir ónerdi halyqqa jetkizip kelgen, tabıǵı daryn ıesi, óziniń aqyndyǵymen Kókshetaýdyń asqaryn aspandatyp, aıbatyn asyrǵan Sulý Kókshe óńiriniń birtýar perzenti, «Aıtystyń aqtangeri» atanǵan Qazaqstannyń halyq aqyny, aıtys óneriniń damýyna zor úlesin qosqan Kóken Shákeevtiń ónegeli ómirin jas urpaqqa úlgi etý.
Jyr dodasynda Maqsat Ahanov, Jansaıa Mýsına, Muhamed Qonqaev, Nurlan Esenqulov, Aspanbek Shuǵataev syndy qazaq eliniń júırik aqyndary kórshiles Qyrǵyzstan eliniń tókpe aqyndary Amantaı Kýtmanalıev, Azamat Bolgonbaev, Kýbat Týkeshov, Nýrsýltan Maldybaev, Jamaıka Tokonova ózara sóz saıysyna tústi. Sonymen qatar, eki eldiń dástúrli ánshileri Aıgúl Qosanova men Elzar Óskónbaeva, kúıshiler Bekzada Dostııarova men Zakırbek Dúıshónbek ýýlý, jyrshylar Elmura Jańabergenova men Samat Kóchórbaev, termeshiler Arafat Ysqaqov pen Qundyz Tashtanalıeva ónerlerin kórsetti. Halyqaralyq aıtysty Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, belgili aıtysker aqyn Amanjol Áltaev júrgizdi.
Qazaqstan men Qyrǵyzstan eliniń mádenıet pen óner qaıratkerlerinen qurylǵan qazylar alqasynyń quramyna Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, Qazaqstan aıtys aqyndary men jyrshy termeshilerdiń halyqaralyq odaǵynyń tóraǵasy - Júrsin Moldashuly Erman tóraǵalyq etti.
Alaman aıtystan soń, aqyndarǵa shyǵarmashylyq tabys tilep, aýyzdaryna qashan da súbeli sóz tússin degen aq jarma tilegimen óńirimizdiń basshysy, el tizgininiń ıesi, Aqmola oblysynyń ákimi Marat Muratuly Ahmetjanov sóz sóıledi. Oblys basshysy jyr dodasyn tamashalaýǵa kelgen qalyń kórermen men aqyndar qaýymyna shynaıy alǵysyn bildirdi.
«Ǵasyrdan-ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan halqymyzdyń kıeli ónerin qurmettep, jańǵyrtý, ony keıingi jas urpaqtyń sanasyna sińirý – bizdiń mindetimiz. «Alýan-alýan júırik bar, áline qaraı shabatyn»,- demekshi halyqtyń rýhanı qazynasyna aınalǵan búgingi alaman dodada ot aýyzdy, oraq tildi ár aqyn óz babyna qaraı shaýyp, salmaqty, oıly sózderimen óz ónerlerin pash etip saf ónerge sýsyndaǵan kórermendi serpiltip tastady» - dep atap ótti Aqmola oblysynyń ákimi Marat Ahmetjanov.
Qazaq pen qyrǵyzdyń mádenıetin mereıin ósirip, aıbynyn asyrǵan alaman aıtysqa Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Ǵalymqyzy Balaevanyń quttyqtaý hatyn Mádenıet komıtetiniń repertýarlyq saıasat jáne óńirlik qyzmetti úılestirý basqarmasynyń basshysy Rıga Talǵatqyzy Onaeva óńir basshysy Marat Muratuly Ahmetjanovqa tabystap, jyly lebizi men ystyq yqylasyn bildirdi. Sondaı-aq Rıga Onaeva elimizge qonaq bolyp kelip, eki eldiń dostyǵyn nyǵaıtýǵa atsalysqan Qyrǵyz eliniń úsh aqynyna «Mádenıet salasynyń úzdigi» tósbelgisin tabystady.
Sahnada óner kórsetken dástúrli ánshiler Aıgúl Qosanova (Qazaqstan) men Elzar Oskonbaeva (Qyrǵyzstan), kúıshiler Dostııarova Bekzada (Qazaqstan) men Zakırbek Dýıshenbek ýýly (Qyrǵyzstan), jyrshylar Elmura Jańabergen (Qazaqstan) men Samat Kochorbaev (Qyrǵyzstan), termeshiler Arafat Ysqaqov (Qazaqstan) pen Kýndýz Tashtanalıeva (Qyrǵyzstan) kórermenniń ystyq yqylasyna bólendi. Ónerpazdarǵa uıymdastyrý alqasynyń dıplomdary men 300 000 teńge somasyndaǵy aqshalaı sertıfıkaty tabys etildi.
Aqyndar aıtysynda eldiń tolaǵaı tabystary men jetistikteri ádemi uıqastarqa qurylyp, kóterilgen keleli máseleler, qyz ben jigittiń ázil aıtysy aıtys súıer kórermenge aıryqsha kóńil-kúı, rýhanı serpilis syılady.
Qazylar alqasynyń sheshimimen jarystyń bas júldesin eki aqyn 3 000 000 teńgeden Maqsat Ahanov (Qazaqstan) pen Amantaı Kýtmanalıev (Qyrǵyzstan) utyp aldy. Birinshi orynǵa 2 aqyn 1 500 000 teńgeden Nurlan Esenqulov (Qazaqstan) pen Azamat Bolganbaev (Qyrǵyzstan) laıyqty dep tanyldy. Ekinshi oryn 2 adamǵa 1 000 000 teńgeden Aspanbek Shuǵataev (Qazaqstan) pen Nursultan Maldybaevqa (Qyrǵyzstan) buıyrdy. Úshinshi oryndy 2 adam 750 000 teńgeden Jansaıa Mýsına (Qazaqstan) men Kýbat Týkeshov (Qyrǵyzstan) ıelendi.
Elaralyq aqyndar aıtysyna belsene qatysqany úshin uıymdastyrý alqasynyń dıplomdary jáne 500 000 teńge somasyndaǵy aqshalaı sertıfıkatymen Muhamed Qońqaev (Qazaqstan) pen Jamaıka Tokonova (Qyrǵyzstan) marapattaldy.
Kókshetaý aspanyn án men jyrǵa bólep, kórermen kóńilin shalqytyp, dúbirlep ótken osy aıtys el esinde qalary anyq. Túbi túrki, túligi jylqy bolǵan baýyrlas eki el qazaq pen qyrǵyzdyń dostyǵyn nyǵaıtatyn osyndaı ıgi sharalar kóp bolǵaı.
