Qoǵamdyq uıymdar: latynǵa kóshý - zaman talaby
«Ulttyq ınternet qaýymdastyǵy» zańdy tulǵalar birlestiginiń prezıdenti Serikqazy Kákibalanov latyn jazýynyń úsh artyqshylyǵyn tizbelep berdi: birinshiden, ulttyq álipbıi latynǵa negizdelgen elde jastaıynan latynsha jazyp, oqyǵan balalarǵa álemdik deńgeıge shyǵýǵa ońaı bolady. Ekinshiden, latyn álipbıi bizge baýyrlas Túrkııa, Ózbekstan, Túrkimenstan, Ázerbaıjan elderimen aqparattyq tehnologııalar salasynda yntymaqtasýǵa yńǵaıly. Úshinshiden, aqparattyq tehnologııalar mamandaryna latynsha jazý ári ońaı, ári tıimdi bolady.
«Aıaly alaqan» qoǵamdyq qorynyń dırektory Irına Logvınova jańa álipbıge qatysty qatty alańdap, beıbereketsizdikke boı aldyrýdyń qajeti joqtyǵyn aıtady. Onyń paıymdaýynsha, básekege qabiletti latyn jazýynyń bizge berer múmkinshilikteri mol. «Búginge tańda barlyq halyqaralyq kelissózder eki tilde júrgiziledi. Kóptegen elderdiń kompıýterinde qazaq tiliniń joq ekeni anyq. Bul jaǵdaı kóp qıyndyq týǵyzyp keledi. Al latyndy engizsek, ol másele sheshiledi. Ekinshi artyqshylyq - qazaq ádebıetin kúlli álemge taratýǵa jol ashylady. Belgili aqyn Serik Turǵynbekuly: «...Biz halqymyzdyń ulttyq qundylyqtaryn kórsetetin shyǵarmalarymyzdy dúnıe júzine usyna alamyz» deıdi. Demek, sheteldik oqyrmandardyń qazaq tiline degen qyzyǵýshylyǵy artady. Úshinshi múmkindik - latynsha jazǵan balalarymyz basqa halyqtardyń tilin tez meńgeredi»,- dep túsindirdi máseleniń mánisin I. Logvınova.
«Qaıym Muhamedhanov atyndaǵy bilim jáne mádenıet ortalyǵy» qoǵamdyq qorynyń dırektory, professor, halyqaralyq sarapshy Dına Muhamedjan latyn álipbıine aýysý bizdiń halqymyzdyń mádenı murasyn saqtaýda mańyzdy qadam bolyp tabylatyna nazar aýdardy. «Tanymal mádenıet qaıratkerleriniń kóptegen materıaldary, tarıhı qujattar latynsha jazylǵan. Olar áli kúnge deıin jabyq kúıinde jatyr. Bul mádenıet pen tarıhtyń orasan zor baılyǵy. Eger latynǵa kóshetin bolsaq, mádenıet pen ǵylym boıynsha asa mańyzdy derekterdi, qujattardy oqýǵa jol ashylady. Memlekettik tilimizdiń mártebesi kóteriledi»,- dep esepteıdi halyqaralyq sarapshy.
Onyń aıtýynsha, latyn álipbıi álemge jańa Qazaqstandy ashyp beredi jáne elimiz jahandyq mádenı keńistikke ıntegratsııalana túsedi. - Túptep kelgende, munyń bári qoǵamdyq sanamyzdy jańǵyrtýǵa, rýhanı jetilýge yqpalyn tıgizedi. Mundaı jaǵdaı Qazaqstannyń ishki saıası turaqtylyǵyn nyǵaıtýǵa da, halyqaralyq bedelin ósirýge de paıdaly,- deıdi D. Muhamedjan.
«Bastamashyl jastardy qoldaý ortalyǵy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti D. Nurbaev qazirgi kezde qazaq tilin latyn álipbıine kóshirýge qolaıly jaǵdaı jasalǵan dep esepteıdi. Sebebi, memleket, barlyq áleýmettik toptar, jastar, bıznes jáne ǵylym ókilderi latyn grafıkasyn qoldanady. «Damymaǵan tildiń keleshegi joq. Sondyqtan qazaq tilin damytý úshin latyn álipbıine kóshirýimiz kerek. Latyn álipbıi - búgingi zamandaǵy kommýnıkatsııanyń quraly. Qazaq tilin latynǵa aýystyrsaq, ol odan ári baıı túsedi. Eń bastysy, tildik júıeniń óz ereksheligi saqtalýy tıis. Al, qazir jahandyq aqparattyq keńistikte kóshbasshyǵa aınalǵan latynǵa aýyssaq, básekege qabilettiligimiz artatyny sózsiz»,- degen ustanymyn bildirdi D. Nurbaev.
«Qadam Intech» qoǵamdyq qorynyń jetekshisi Maqsat Dúısebaev: «Qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý - bul bizdiń jahandyq bilim berý men ǵylym júıesine, sondaı-aq, rýhanı birligimizdi qamtamasyz etýge jasaǵan qadamymyz bolmaq. Kóptegen túrkitildes memleketter baıaǵyda latyn qarpine kóshken. Bul reforma qazaq tilin jetildirip, kósh basyndaǵy tilderdiń qataryna qosatynyna kámil senemiz»,- dep esepteıdi.
