QMDB Rızabek Battalulynyń «ýaǵyzyna» qatysty túsinikteme berdi
QMDB-nyń baspasóz hatshysy Aǵabek Qonarbaıulynyń aıtýynsha, əleýmettik jelide taraǵan beınejazba osydan úsh jyl buryn túsirilgen. «Osy vıdeo qazir qandaı "qajettiliktiń" negizinde qaıta jarııalanyp jatqanyn óz basym túsinbedim.
Ekinshiden, Rızabek Battaluly osyǵan deıin ımamdyq qyzmette bolmaǵan. Aqparattyq-nasıhat tobynyń múshesi retinde jamaǵat tarapynan túsken saýalǵa azamattyq kózqarasyn bildirgen. Búginde Almatydaǵy «Nur Múbərak» ýnıversıtetinde qyzmet etip júrgen R.Battalulyn «ımam» dep ataý - tilshiler tarapynan ketken qate aqparat. Buǵan jol bermeńizder!
Úshinshiden, kez kelgen ýaǵyzshynyń sharıǵattaǵy shetin, názik məseleni óz tanymy men tabıǵatyna salyp túsindirýine jol berilmeıdi. Bul - jeńil jaýap bere salatyn jaǵdaı emes. Dindi adamdarǵa qorqytyp emes, súıinshilep jetkizińder nemese senderdiń aralaryńdaǵy eń qaıyrlylaryń - əıelderińe jaqsy qaraǵandaryń degen maǵynada keletin hadıster halyqqa kóbirek nasıhattalýy tıis», - dep jazdy A.Qonarbaıuly óziniń jeke paraqshasynda.
Onyń sózine qaraǵanda, qazirgi kezde Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy ýaǵyz aıtýdyń tərtibine qatysty arnaıy erejeni ázirleýge kiristi. «Jaǵymsyz minez kórsetken jarymyzǵa kórkem túrde túsindirý, oǵan nasıhat aıtý, shynaıy janashyrlyq sezimińdi jetkizý, tósekte jalǵyz qaldyrý, dáleldengen aıyby úshin ýaqytsha sóılemeı qoıý, taǵy basqa tərbıeniń ədep sheńberindegi amaldar qamshynyń soqqysynan asyp túsetin təsilder. Qıyny - qısyq qabyrǵany túzeımin dep ony syndyryp alý. Əıeldi kúshpen baǵyndyrý - sharasyzdyq, bəlkim əlsizdik. R.Battalulynyń sózin qoǵam qabyldamaı jatsa - bul tabıǵı qubylys.
Tórtinshiden, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy ýaǵyz aıtýdyń ədebi men tərtibine qatysty arnaıy Erejeniń jobasyn əzirleýde. Tərtip Erejesi ýaǵyz aıtýdyń biryńǵaı júıesin qalyptastyrýǵa yqpal etedi», - dep atap kórsetti A.Qonarbaıuly.
Aıta keteıik, áleýmettik jelide taraǵan beınejazbada «Nur Múbərak» ýnıversıtetiniń qyzmetkeri Rızabek Battaluly sharıǵat boıynsha áıeldi jónge salýdyń úsh jolyn túsindiredi. Onyń aıtýynsha, aldymen nasıhat aıtý kerek. Odan keıin bólek jatyp, jónge salyp kórýge bolady. Oǵan kónbese, urýǵa bolady. Osy oraıda R.Battaluly qazaqtyń tórinde ilinip turatyn qamshyny úshinshi tásildi eske salatyn qural retinde qarastyrý qajet dep sanaıdy.
Osydan eki jyl buryn R.Battalulynyń osy máselege qatysty taǵy bir beınejazbasy jarııalanǵan bolatyn. Sol jerde ol úsh tásildi táptishtep aıtyp shyqqan.
