QMDB dombyraǵa qatysty málimdeme jasady
«Áleýmettik jelide keıbir ini-qaryndastarymyzdyń «dombyra shertý, betashar jasaý, kelinniń sálem salýy – haram» degen maǵynada aıtqan pikiri qoǵamda túsinbeýshilik týdyrýda. Osyǵan baılanysty azamattar tarapynan Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasyna saýaldar túsip jatyr.
Islam álemindegi tanymal ǵulamalardyń biri de biregeıi Imam ál-Ǵazalı men Ábý Hanıfa mázhabynyń kórnekti ǵalymy Abdýl-Ǵanı án-Nábýlýsıdiń kózqarasy boıynsha dindi nasıhattaý, halyqty otansúıgishtikke, ımandylyqqa, birlik pen adamgershilikke shaqyrý maǵynasynda aıtylǵan ánge ruqsat. Al adamǵa jaman oı tastaıtyn, araq pen ádepsiz iske úndeıtin án aıtýǵa sharıǵatymyz tyıym salǵan.
Ǵulama Abdýl-Ǵanı án-Nábýlýsı óziniń kitabynda: «Paıǵambarymyzdyń keıbir hadısterindegi áýenge baılanysty tyıymdar osyndaı teris baǵytqa jeteleıtin áýenderge baılanysty bolsa kerek» (ál-Imamýl-ákbar Mahmýd Sháltýt, Ál-Fátaaýa. 355-bet) dep jazady.
San ǵasyrdan beri Islam dinin ustanyp kele jatqan qazaq halqy ulttyq aspabymyz – dombyra arqyly án, terme-tolǵaý shyrqap, tyńdaýshyny ımandylyqqa, izgilikke, adamgershilikke, Otandy qorǵaýǵa, ata-anamyzdy qadirleýge shaqyrǵan.
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy áleýmettik jeli qoldanýshylaryn «dombyra shertý, betashar jasaý, sálem salý – haram» degen maǵynada birjaqtama, negizsiz pikir aıtyp, halyq arasynda túsinbeýshilik týdyrmaýǵa úndeıdi. Ulttyq qundylyqtarǵa qarsy kelý durys emes ekenin málimdeımiz», - delingen QMDB málimdemesinde.
