Qyzylordada 1000 oryndyq «Óner ortalyǵy» ashyldy
QYZYLORDA. KAZINFORM - Búgin Qyzylordada jańadan salynǵan «Óner ortalyǵynyń» saltanatty ashylý rásimi ótti.
Іs-sharaǵa QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri, Prezıdent janyndaǵy áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi Ulttyq komıssııa tóraǵasy Aıda Balaeva jáne komıssııa músheleri, belgili qoǵam qaıratkerleri, óńirlerden kelgen delegatsııalar, oblystyń zııaly qaýymy, eńbek ardagerleri, qoǵamdyq uıymdar ókilderi qatysty.
Oblys ákimi Nurlybek Nálibaev qyzylordalyqtardy jańa nysannyń ashylýymen quttyqtady.
«Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly «Ult mádenıeti – halyq ómiriniń aınasy. Elimizdiń rýhanı damýy ulttyq rýhqa tikeleı baılanysty. Azamattarymyzdyń rýhy árqashan bıik bolýy úshin mádenıetimizge, ıaǵnı rýhanııatymyzǵa basa mán bergenimiz jón» degen bolatyn. Syr óńiri – shejire tunǵan, halyqtyń asyl muralary saqtalǵan altyn kómbeli meken, qazaq teatrynyń alǵashqy qazyǵy qaǵylǵan jer. Aımaǵymyzdyń kıeli sahnasynan mádenıet maıtalmandary men óner tarlandary túledi.
«Qyzylordada osyndaı óner ordasyna qajettilik zaman úderisteri men kórermen talǵamyna sáıkes týyndady. Az ǵana ýaqyttyń ishinde qurysh qoldy qurylysshylarymyzdyń kásibı sheberligi arqasynda kóz aldaryńyzda sáni men sáýleti kelisken «Óner ortalyǵy» boı kóterdi. Ǵımarattyń saltanatty ashylýyn áıel-analarymyzdyń qurmetine, Syr sulýlarynyń merekesine arnaýdamyz. «Óner ortalyǵy» elimizdiń rýhanı qazynasyn toltyrýǵa, mádenıeti men ónerin asqaqtatýǵa qyzmet ete bersin!», – dedi aımaq basshysy.
Іs-sharada QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaeva, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Almas Almatov sóz sóıledi.
Munan ári qonaqtar jańa ortalyqty aralap, «Syr óńiri óner tulǵalarynyń ekspozıtsııalyq kartınasy» jáne «Syr óńiri – Túrki órkenıetiniń besigi» atty kórmeni tamashalady.
Eske salsaq, 2022 jyldyń qyrkúıek aıynda Qyzylordada 1000 kelýshige arnalǵan ortalyqtyń irgetasy qalandy. Quny 3,7 mlrd. teńgeni quraıtyn záýlim ǵımaratta sımfonııalyq, estradalyq jáne ulttyq óner baǵytyndaǵy kontserttik baǵdarlamalar, túrli formattaǵy qoǵamdyq is-sharalar ótkiziledi.
Aıta ketý kerek, Syr óńiriniń mádenıet pen óner salasynda kóptegen jaǵymdy jańalyq bar. Buǵan deıin oblystyq fılarmonııanyń quramynda ult aspaptar orkestri, kameralyq orkestr jumys jasasa, kontsertterdi kórermen talǵamyna saı, kásibı ári jandy daýysta usyný úshin tuńǵysh ret sımfonııa orkestri quryldy. Oblystyń mádenıet mekemeleriniń mamandary Italııa, Belarýs elderinde biliktiligin arttyrdy. Aldaǵy ýaqytta Eýropadaǵy belgili kontserttik zaldardyń ozyq tájirıbeleri engizilmek.
Syrdyń tórinde elimizdiń barsha analaryna arnalǵan perzent syıy – «Anaǵa taǵzym» ortalyǵy, jas otbasylardyń baqyt mekenine aınalǵan «Otbasy ortalyǵy» óz qyzmetin bastady. Múmkindigi shekteýli ónerpazdar shyǵarmashylyǵyn shyńdap, ónerin nasıhattaýǵa arnalǵan «Inklıýzıvti teatr» quryldy. Buǵan deıin 10 jylǵa jýyq úıirme retinde jumys jasap kelgen «Jastar teatry» óz aldyna kásibı ujym bolyp óner kórsetýde.
Elordada Astana qalasynyń 25 jyldyǵyna oraı «Sulý Syrdan – arý Astanaǵa» atty Qyzylorda oblysynyń óner kúnderi joǵary deńgeıde ótkizildi. Halyqtyń ystyq yqylasy men qoshemetine bólengen shara sáýir aıynda Almaty qalasynda da uıymdastyrylady.
Mádenıet jáne óner, ádebıet ókilderin qoldaý maqsatynda ótken jyldan beri taǵaıyndalǵan «Turan» syılyǵyn tabystaý dástúrge aınalady. Ulystyń uly kúni – Naýryz meıramy qarsańynda «Jyraýlar úıi» ashylady. Oblystyq ólketaný mýzeıiniń qurylysy bastaldy. Jeti aýdanda zamanaýı «Rýhanııat ortalyqtary» salynýda. Jaqyn kúnderi balalar men jasóspirimderdi ónerge baýlyp, shyǵarmashylyǵyn shyńdaıtyn «Shyǵarmashylyq akademııasy» boı kóteredi.
