Qyzylorda oblysynda sportpen shuǵyldanýshylar sany artyp keledi
QYZYLORDA. KAZINFORM – Qyzylorda oblysynda buqaralyq sportpen shuǵyldanatyn turǵyndar úlesi 39 paıyzǵa jetti. Nátıjesinde olardyń sany 328 myń adamnan asyp otyr.
Syr óńirinde sport salasyn damytý jumystary jalǵasýda. 2023 jyly 23 jeltoqsanda oblystyq dene shynyqtyrý, sport jáne týrızm basqarmasy quryldy.
Ótken jyly atqarylǵan jumystardyń arqasynda óńir halqynyń 39%-y buqaralyq sportpen aınalysýǵa múmkindik alyp, olardyń sany 328 597 (aýyldyq jerde 192 535) adamǵa jetti. Bul kórsetkish aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 12 497 adamǵa artqan.
Óńirde sporttyq ınfraqurylymmen qamtamasyz etý 44%-ǵa ósti. Infraqurylymdy odan ári damytý, halyqtyń dene shynyqtyrý jáne sportpen aınalysýyn yntalandyrý úshin aımaqta zamanaýı sport nysandarynyń sany artyp keledi.
Oblysta 80 balalar jáne sport alańy paıdalanýǵa berildi. Ótken jyly respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjetten 5 458,1 mln teńgege 13 sport kesheniniń qurylysy júrgizilip, 9 keshen qoldanysqa berildi. Sol jaǵalaýdan halyqaralyq talapqa saı keletin, júzý basseıni bar dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheniniń qurylysy bastaldy. Sondaı-aq, eýropalyq standarttarǵa sáıkes keletin, 10 myń adamǵa arnalǵan zamanaýı ortalyq stadıonnyń qurylysy júrgizilýde.
Sportshylardyń nátıjesi kóńil qýantarlyq. QR Ulttyq qurama komandasyna oblystan 552 sportshy engen. Bıylǵy jyldyń basty sporttyq dodasy – Olımpıada jáne Paralımpıada oıyndaryna 2 joldama bar. Dúbirli dodada Qamshybek Qońqabaev bokstan Parıj Olımpıadasynda el namysyn qorǵaıdy. Aıtýly jarys bıylǵy jyldyń 26 shildesi men 11 tamyzy aralyǵynda ótkiziledi.
Qamshybek Qońqabaev 1991 jyldyń 18 qarashasynda dúnıege kelgen. Ol – áýesqoı bokstan Qazaqstan ulttyq quramasynyń kapıtany. Qamshybek 2017, 2019 jyldary álem, sol jyldarda Azııa chempıony ataǵyn ıelendi. Tokıo Olımpıadasyna joldama jeńip aldy. Kásipqoı boksta jekpe-jek ótkizgenine qaramastan ol atalǵan dúbirli dodada baq synaý múmkindigin joǵaltqan joq.
Al Erık Qasqabaev, Shyńǵys Medeýov otyryp oınaý voleıbolynan el namysyn qorǵaıtyn bolady.
Endi olardyń qataryn grek-rım kúresinen Aıdos Sultanǵalı, Oljas Syrlybaı, dzıýdodan Nurlyhan Sharhan, Abylaıhan Jubanazar syndy sportshylar joldama sanyn tolyqtyrýy múmkin.
Oblys ortalyǵynda 2,7 mlrd teńge bolatyn ústel tennısi ortalyǵynyń irgetasy qalanýda. Ústel tennısi ortalyǵynyń bas merdigeri - «SK Dáneker» JShS, bas jobalaýshysy - «Shynar Proekt jáne Kompanııa» JShS, tehnıkalyq qadaǵalaýshy - «Nurálem Qurylys» JShS. Ortalyq 2025 jyly paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde.
Halyqty buqaralyq sportpen shuǵyldanýǵa yntalandyrý úshin talapqa saı sport nysandary qoljetimdi bolýy qadaǵalanyp keledi. Aýdandarda 11 dene shynyqtyrý kesheni salyndy.
Alpys jylǵa jýyq tarıhy bar Syrdyń bas fýtbol komandasynyń jankúıerleri jyl sanap artyp keledi. Bıylǵy maýsymda Syr sportynyń jankúıerleri «Qaısardan» jaqsy jańalyqtar kútedi. Jergilikti fýtboldy damytýǵa jan-jaqty qoldaý kórsetilýde.
Oblys boıynsha 55 myńnan astam adam fýtbolmen aınalyssa, onyń ishinde fýtzalmen 5 myń adam shuǵyldanady. Jyl saıyn jasóspirimderdiń fýtbolǵa degen qyzyǵýshylyǵy artyp keledi. Sonymen qatar, áýesqoılar fýtbol lıgasy buqaralyq sport pen dene shynyqtyrýdyń damýyna úlesin qosýda.
Bıyl oblys sportshylary álemdik arenalarda joǵary tabystarǵa qol jetkizip, elimizdiń mártebesin asqaqtatty. Byltyr el chempıonattary men kýboktarynda myńnan asa medal (1158, 376 altyn, 358 kúmis, 424 qola), Álem jáne Azııa chempıonattarynda 245 medal (94 altyn, 71 kúmis, 80 qola) aldy.
Al Qytaıdyń Hýanchjoý qalasynda ótken XIX Jazǵy Azııa oıyndarynda 6 sportshy, IV Jazǵy Para Azııa oıyndarynda 3 sportshy sátti oıyn kórsetip, júldemen oraldy. Býdapeshtte karateden ótken Álem chempıonatynda Móldir Jańbyrbaı Álem chempıony, sambodan jasóspirimder arasynda Nurjan Týmyrzaev jeńimpaz atandy.
