Qyzylorda oblysynda soǵymdy qanshaǵa satyp alýǵa bolady
Qyzylorda jurtshylyǵy qystyń tóbesi kóringennen soǵym máselesine kóńil bóledi. Alaıda ettiń baǵasy ekiniń birine ońaı soqpaı turǵan jaıy bar. Keıingi jyldarda oǵan baılanysty baǵanyń birshama óskenin ańǵarý qıyn emes. Oǵan sebep te barshylyq. Aýa raıynyń jaǵdaıymen jem-shóp máselesi de qıyndyq alyp keledi. Ol et baǵasynyń qymbattaýyna ıtermeleıdi. Kazinform tilshisi osy oraıda atalǵan taqyrypqa baılanysty zertteý júrgizip kórdi.
Turǵyndar qaltasyna qaraıdy
Oblys ortalyǵynda et jáne et ónimderin satatyn birneshe saýda orny bar. Jurtshylyq arasynda «Eski bazar» atalatyn aýmaqta olardyń basym bóligi ornalasqan. Biz barǵan sátte onda kelýshiler sany az ekenin ańǵardyq. Satýshylar da saýdanyń burynǵydaı emes ekenin alǵa tartty. Óıtkeni ettiń baǵasyna ekiniń biriniń qaltasy kótere bermeıtini anyq. Bul jaǵdaı saýdaǵa da keri áserin tıgizgen. Sol sebepti satýshylar árbir kelgen adamǵa óziniń ónimin jarnamalap, paıda taýyp qalǵandy durys kóredi.
Syr óńirinde jurtshylyq negizinen jylqy etine úlken suranys tanytyp jatady. Árıne, turǵyndar atalǵan ónimniń dámi erekshe bolatynyn jasyrmaıdy. Odan qaldy, qalta kóterse, qazy men qartanyń dámi aýyzdan kete qoımaıtynyn biledi. Sondyqtan bolar, ózgesine qaraǵanda jylqy etiniń baǵasy qymbattaý. Tutynýshy jylqy etiniń kelisin 2500 teńgege satyp ala alady. Ad sıyr eti – 2200, qoı eti – 2400 teńgeden saýdalanady. Al túıe eti bazarda kóp satyla bermeıdi. Ony jeke adamdardyń qolynan 2000-2200 teńgege satyp alýǵa múmkindik bar.
«Shynyn aıtqanda, etti molynan satyp alatyn turǵyndar sırep qaldy. Et ónimderiniń ústinen az-maz aqsha qosyp satamyz. Myna saýda ornynan satyp alǵan orynǵa da aqsha tóleımiz. Aınalyp kelgende, osynyń barlyǵy ettiń baǵasyna áser etkeni anyq. Al keıbir mal bordaqylaýmen aınalysyp júrgen azamattar ony bir-eki aıǵa qaryzǵa berip jatady. Azamattardyń renishin de estip jatamyz. Barlyǵyn bazar narqy belgileıtinin umytpaıyq», - dedi satýshy Nurman Asanov.
Al qala turǵyny Názıra Baıǵabylovanyń aıtýynsha, halyq et baǵasy qymbattaǵannan keıin ony az tutynýǵa kóshkenin jasyrǵan joq. Sebebi jiliktep et alǵan jaǵdaıda oǵan 50-60 myń teńge jumsaýǵa májbúr. Sol sebepti keıbir azamattar maldyń ishek-qarny, baýyr-búıregi, bas-sıraǵyn satyp alýǵa yńǵaı tanytady. Olardyń baǵasy etke qaraǵanda qalta kótererlik. Sanamalap aıtsaq, kelige shaqqanda baýyr men ish maı – 1000, qaryn – 900, ishek-qaryn –350, sıraq – 750, júrek – 1500, kartanyń kelisi 1200 teńgeden saýdalanyp jatyr.
Bordaqy mal alǵan tıimdi me?
Qaltasy kótergen adam mal bazaryna barýǵa nıet tanytady. Keıde eki-úsh adam birigip, jylqy jáne iri qara soıyp alǵandy qolaıly kóredi. Alaıda bazardaǵy mal baǵasy arzan emes ekenin ańǵardyq.
Kelýshiler jylqy malyn 370-550, jabaǵyny – 180-200, qoı men eshkini – 45-60, iri qarany – 240-350 myń teńge aralyǵynda satyp alady. Soǵym naýqany jaqyndap kele jatqandyqtan baǵa qyryq qubylyp turǵan jaıy bar.
«Negizinde mal bordaqylap júrgen azamattar qoldaǵysyn bazarǵa shyǵara bermeıdi. Sondyqtan soǵymǵa mal izdegen jaǵdaıda sondaı kisilerdi jaǵalaýǵa týra keledi. Baılaýly turǵan mal bazardaǵydan birshama joǵary. Sebebi olardyń qońy óte jaqsy. Al keıbir turǵyndar bazardan arzanǵa mal alyp, ony bordaqylap, keıinnen ústine qosyp satyp jatady. Endigi biri asyǵys satyp turǵan kisilerden maldy arzan alady. Sol bazardyń ózinde ústine 40-50 myń teńge qosady», - dedi qyzylordalyq Qaırat Faızýllauly.
Jem-shóptiń baǵasy qymbat
Qyzylorda oblysynda sharýalar jem-shóp máselesine baılanysty biraz qıyndyq kórip júrgenin aıtady. Óıtkeni shóp daıyndaýdyń ózi olarǵa qıyndyq keltirip otyr. Jońyshqanyń ózin ósirý arzanǵa túspeıdi. Ony orýǵa da tehnıka men janarmaı qajet. Aınalyp kelgende, ol jońyshqa baǵasynyń birshama qymbattaýyna alyp keldi.
«Bıyl jem-shóp baǵasy birshama qymbat. Jońyshqany eginshiler 800-1000 teńgege satady. Al bir keli jemniń baǵasy – 90-100 teńge. Al bazarda mal baǵasy arzandap ketken. Byltyr buzaýly sıyr 300 myń teńge tursa, qazir 220-250 myń teńgeden aspaıdy. Bul tórt túlik ósirýmen aınalysatyn sharýa adamyna edáýir salmaq bolyp tur. Men Qyzylorda qalasyna qarasty Mahanbetov aýylynda sharýa qojalyǵynda sıyr, jylqy ósirýmen aınalysamyn. Jerdiń jutań bolýyna baılanysty qyr betkeıge kóship keldik. Sońǵy úsh-tórt jyldan beri qurǵaqshylyq baıqalady. Jaýyn-shashyn az. Sodan beri qysta da aýyl mańyndaǵy qoramyzǵa qaıtqan joqpyz. Bıyl da kóktemde jaýyn-shashyn az jaýdy. Aldymyzda qys kele jatyr. Mal kúıi bolsyn degen nıetpen nesıe alýǵa májbúrmiz. Shamamyz kelgenshe shóp jınap jatyrmyz», - dedi «Nur Bereke M» sharýa qojalyǵynyń basshysy Maqsat Aqmyrzaev.
Qalaı bolǵanda da, naryq baǵasy ońaı bolyp turǵan joq. Bul jóninen eshkimdi jazǵyra almaısyń. Sharýa adamy qanshama shyǵyn jumsaǵan malyn arzanǵa bere almaıdy. Al turǵyndar et baǵasynyń qaltaǵa olqy soqpaǵanyn qalaıdy.
