Qyzǵa «jasaý» berý – qazaq halqynyń qyzdaryn erekshe qasterleýiniń belgisi
ASTANA. KAZINFORM – Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúnine oraı Kazinform agenittigi nazarlaryńyzǵa ultymyzdyń tal besikten jer besikke deıingi ǵumyryndaǵy mańyzdy salt-dástúrlerin usynady.
Jasaý
Uzatylatyn qyzǵa qyzdyń ata-anasy beretin mal jəne dúnıe-múlik «jasaý» dep atalady. Jasaý ədette, qalyń malmen shamalas bolady. Aýqatty adamdar qyzyna úı tigip beredi. Tipti, qalyń maldan artyq jasaý jasap beredi.
«Jasaý» aýqatty adamdar jóninen alǵanda mynadaı mal-múlikterden turady:
1.Tósek-oryn, kıim-keshek, ıaǵnı, bir aq shańqan kıiz úı, bir jaqsy tósek pen taǵy bir qus tósek, 3–7 kórpe-jastyq, birneshe tekemet, tórkórpe, syrmaq, ot kıiz, 5-6 alasha, 2-3 kilem, ishik, shapan, kóılek-kónshek ərqaısysy 9-9 nemese 7-7, eń bolmaǵanda 3-ten, 5-ten kem bolmaıdy.
2. Qural-jabdyq, qarý-jaraq. Olar:er-turman, sadaq, myltyq, naıza, saýyt, qalqan, beren qylysh, qazan-oshaq, shyny-shəınek, balta-shot, balǵa-tós, egeý-túrpi, ıne-jip, ara, talys, úski-keskish, biz, sydyrǵy, bəki-pyshaq, t.b.
3. At-kólik jəne saýyn-soıys, ıaǵnı, qyzǵa mingizgen jorǵa men kúıeý jigitke mingizgen júırik at jəne olardyń saýyn iship, soıyp jeýlerine bergen 3-4s ıyr, 20-30 usaq mal, sondaı-aq, artynyp-tartynyp kóshýlerine bir-eki túıe qatarlylar.
4. Qyzǵa tanysyp barǵanda jəne arnaýly bergen týys-týǵandarynyń mal-dúnıeleri, ıaǵnı, minis at, saýyn sıyr, soıysqa bergen usaq maldary men kilem, syrmaq, tekemet, túrli kıim-keshek, bilezik, syrǵa, alqa, júzik, t.b.
Qyzǵa «jasaý» berý – qazaq halqynyń qyzdaryn erekshe qasterleýiniń taǵy bir belgisi. ıAǵnı, qyz ata-anasynyń qyzymyz jat jer, jat elge barǵanda esh qıyndyq kórmeı, mal-dúnıeden taryqpaı, jylap-syqtamaı, el qatarly jaqsy kún kórip, tezirek eńse kóterip, baı-baqytty turmys keshirsin degeni əri bolashaq urpaqtardyń dúnıege tórt múshesi saý, es-aqyly durys bolyp kelip, olardyń aqaýsyz ósip-jetilýine múmkindik jasaǵany.
Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kinabyna negizdelip daıyndaldy.
