Kıizden rýh sezingen atyraýlyq jas sheber ulttyq ónerdi dáriptep júr

Bala kezden qolónerge beıim Nargız bul qyzyǵýshylyǵyn kásibı deńgeıge jetkizip, Temirbek Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda bilim alǵan. «Kórkem toqyma» mamandyǵyn meńgerý barysynda ol kıiz óneriniń ózine jaqyn ekenin túsinip, osy baǵytta tereńirek jumys isteýge bet burǵan.

Qazir ol tek sheber ǵana emes, úıretýshi ustaz retinde de tanylyp, ulttyq ónerdiń jańa býynǵa jetýine yqpal etip otyr.

— Alǵashynda bul óner men úshin ońaı bolǵan joq. Kıiz durys basylmaı, tesilip, jasaǵan dúnıem kóńilimnen shyqpaıtyn kezder jıi boldy. Júnmen jumys isteýdiń ózi úlken tájirıbeni talap etetinin sol kezde túsindim. Tipti keıbir sát te bul isti jalǵastyrmaýǵa keńes bergender de boldy. Biraq dál sondaı sózder meni kerisinshe qaırap, ózime degen senimdi arttyrdy. Sol sebepti bar kúshimdi salyp, osy ónerdi meńgerýge bel býdym, — deıdi Nargız Aımaǵambetova.

Jas sheberdiń aıtýynsha, kıiz basý — tek fızıkalyq eńbek emes, asa muqııattylyq pen ishki sezimdi qajet etetin úderis.

Ásirese júndi daıyndaý men ony durys ornalastyrý — sapaly ónimniń basty kepili. Bul kezeńde jiberilgen qatelik búkil jumystyń nátıjesine áser etedi.

— Kıizdiń sapasy eń aldymen júnniń qalaı salynǵanyna baılanysty. Ár tal júndi retimen, ólshemmen, tipti grammen eseptep ornalastyrý qajet. Eger sol sátte uqypsyzdyq tanytsań, keıin ony túzetý óte qıyn. Sondyqtan men úshin eń mańyzdysy — júndi seziný, onyń qurylymyn túsiný. Bul bir jaǵynan tájirıbe bolsa, ekinshi jaǵynan ishki túısikke baılanysty dep oılaımyn. Kıizben jumys istegende asyqpaı, ár qımylǵa mán berý kerek, — deıdi ol.

Nargızdiń shyǵarmashylyǵynda ulttyq oıý-órnekter erekshe oryn alady. Ol ata-babadan jetken órnekterdi jańǵyrtyp, olardyń mánin tereńirek túsinýge tyrysady.

Sonymen qatar, kıiz buıymdaryn kútip ustaý, tabıǵı qalpyn saqtaý da sheber úshin mańyzdy. Qazir sheber Atyraýdaǵy qolóner sheberleriniń basyn qosqan, kıiz basý boıynsha sheberlik sabaqtaryn jıi uıymdastyratyn «Munara» atty shyǵaramyshylyq ortalyqqa múshe.

Mundaǵy ár sabaq — tek tehnıkany úıretý emes, tarıh pen dástúrge boılaý, ata-babamyzdyń dúnıetanymyn tereń túsiný deıdi keıipker.

— Kıiz — men úshin jaı ǵana qolóner emes, ómirimniń bir bóligi. Keıde bul ónerdiń maǵan nege sonshalyq jaqyn ekenin sózben jetkizý qıyn. Kıizben jumys istegende men tek buıym jasap otyrǵandaı emes, bir tereń rýhanı kúıdi bastan ótkeretindeı bolamyn. Іshki bir baılanys, tipti genetıkalyq jady oıanatyndaı áser qaldyrady. Sol sebepti kıizdi ulttyq kod, halqymyzdyń bolmysy dep tolyq aıta alamyn, — deıdi sheber.

Onyń aıtýynsha, kıiz basý — tek qolóner ǵana emes, adamdy tárbıeleıtin, sabyr men talǵamdy qalyptastyratyn mańyzdy qural.

— Jastarǵa bul óner arqyly sabyrdy, tózimdilikti úıretkim keledi. Eńbekke, qolónerge degen qurmetke baýlyǵym keledi. Kıiz basý syrt kózge qolóner bolyp kórinýi múmkin, degenmen munyń ishinde úlken tárbıe bar. Babalarymyzdyń danalyǵyn baıqaýǵa bolady. Tereń mádenıet, tynyshtyq jáne talǵampazdyq jatyr. Men osyny adamdarǵa sezindirgim keledi. Kıiz — qazaqtyń turmysy, ulttyq kod, ómirdiń fılosofııasy desem qatelespeımin. Bul jaı materıal emes, turmys-tirshilikke sińgen mádenı qundylyq. Kıizge qaraǵanda ultymyzdyń minezin, tarıhyn, jadyn kóremin, — deıdi Nargız Aımaǵambetova.

Qolónerge jany qushtar Nargız Aımaǵambetova Atyraýda jeke sheberhana ashyp, kıiz basý, shı toqý, tyqyr kilem jáne batık ónerin damytqysy keledi. Armany — ózi sııaqty sheberlermen birge ulttyq qolónerdi keńinen nasıhattap, ony kúndelikti ómirge engizý. 

Buǵan deıin kómeımen án salý sheberi Amanjol Nyǵmet asyqtan erekshe aspap jasap, sheteldik tyńdarmandardy tańǵaldyrǵany jóninde jazǵanbyz.