Qytaıdyń on úzdik týrıstik qalasy týraly ne bilemiz
Álemdi jaılaǵan pandemııa saldarynan aqsap qalǵan týrızm salasy Qytaıda ásirese ishki saıahat esebinen jedel kóterilip kele jatqanyn statıstıkalyq derekter kórsetip otyr. Kazinform tilshisi Qytaıdyń týrızm salasynda kósh bastap turǵan qalalar týraly derekterin bólisedi.
Bıylǵy shilde aıynda QHR tóraǵasy Sı Tszınpınniń Qazaqstanǵa memlekettik sapary kezinde 2025 jyl Qytaıdyń Qazaqstandaǵy týrızm jyly bolyp jarııalanǵan edi. Dúnıejúzilik saıahat jáne týrızm keńesi (WTTC) men Oxford Economics usynǵan baıandamada 2024 jyly Qytaıdyń ishki týrızmnen túsken tabysy 938 mıllıard dollarǵa jetip, rekordtyq kórsetkish ornatady dep boljanǵan.
Bıylǵy tamyz aıynda jarııalanǵan «2024 jyldyń jaz aılaryndaǵy ishki mádenı týrızm naryǵynyń tanymaldyǵy týraly esepti» qytaılyq Lýıban mádenı týrızm akademııasy saladaǵy on myńǵa jýyq kásiporynǵa júrgizilgen onlaın saýalnama negizinde ázirlegen. Atalǵan esepke sáıkes, bıylǵy jazda Qytaıdaǵy eń tanymal týrıstik baǵyttardyń alǵashqy ondyǵyna Beıjiń, Shanhaı, Nankın, Chendý, Hanchjoý, Loıan, Veıhaı, Sıan, Gýanchjoý jáne Chýntsın kirip otyr.
Úzdik ondyqtyń basynda el astanasy Beıjiń tur. Beıjiń Qytaıdyń saıası ortalyǵy ǵana emes, eń iri týrıstik ortalyqtarynyń biri de. 2024 jyldyń alǵashqy segiz aıynda Beıjiń 250 mıllıonǵa jýyq týrıst qabyldap, 450 mıllıard ıýannan (shamamen 62 mlrd AQSh dollaryna jýyq) astam tabys tapqan. Qalada týrızmniń mádenı, medıtsınalyq, tehnologııalyq jáne basqa baǵyttary qatar damyǵan. Qala aýmaǵynda kórikti jerler men tanymal týrıstik nysandar az emes, ásirese qarapaıym qytaılyqtar úshin bir kórý arman bolǵan Tıananmen alańy (Beıjińniń júregi dep sanalady), Qytaıdyń baı tarıhynan syr shertetin Gýgýn murajaıy (Qytaıdaǵy eń iri jáne asa tolyq saqtalǵan saraı kesheni), dástúr men jańashyldyqtyń názik úılesimin tanytatyn Iheıýan, Beıhaı, Tıantan, ıÝanmınıýan, Olımpıada saıabaqtary, Badalın jotasyndaǵy Qytaı qorǵany jáne hýtýn dep atalatyn qysqa, tuıyq kósheler men syheıýan degen atpen belgili turǵyn úı keshenderinen quralǵan kóne shahardyń jurnaǵy týrısterge tańdaı qaqtyrmaı turmaıdy.
Aıtpaqshy, Beıjińniń túrki-mońǵol tilderinde bertinge deıin Hanbalyq – Handar qalasy dep atalǵanyn bile júrgen artyq emes.
Úzdik ondyqty, árıne, Shanhaısyz elestetý múmkin emes. Bul Qytaıdaǵy eń iri megapolıs, qaladaǵy turǵylyqty halyqtyń sany 25 mln-ǵa jýyq. Qytaıdyń eń basty ekonomıkalyq, qarjylyq jáne kásipkerlik ortalyqtarynyń biri retinde Shanhaıǵa 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 3 mln-nan astam sheteldik týrıst taban tiregen. Aıadaı ǵana balyqshy aýyldan bul kúnde Qytaı ekonomıkasynyń eń basty draıverine aınalǵan megapolıs týrısterdi «Shyǵys injýi» sekildi kók tiregen záýlim ǵımarattarymen ǵana baýramaıdy, qalanyń baı tarıhı-mádenı dástúri men murasy, Shyǵys jáne Batys órkenıetteriniń kelisimin kórsetetin ıÝııýan saıabaǵy men Vaıtan (Jaǵalaý) aýmaǵyndaǵy sáýlet keshenderi, Dısneılend, jergilikti etnodástúrdiń aınasyndaı Chenhýanmıao hramy kez kelgen týrısti beıjaı qaldyrmaıdy.
Nankın nemese Nantszın – Shyǵys Qytaıdaǵy basty qalalardyń biri, uzaq tarıhy men baı mádenıeti bar Nankın 6 áýletke astana bolǵan. Chjýnshan (Sýn ıAtsen) kesenesiniń sán-saltanaty, Konfýtsıı hramynyń dyr-dýmany jáne Tsınhýaı ózeniniń keshki kórki Qytaı mádenıetin sezingisi kelgen týrıst úshin taptyrmas múmkindik syılaıdy. Sondaı-aq Sıaolın kesenesi men Prezıdent rezıdentsııasy (Qazirgi Qytaı tarıhy murajaıy) da tarıhqa qyzyǵatyn týrıster úshin óte tartymdy. Nankın qalalyq mádenıet jáne týrızm aqparattyq ortalyǵynyń deregine sensek, tek osy jyldyń shilde, tamyz aılarynda shahar 45 mln-nan astam týrıst qabyldaǵan.
Úzdik ondyqqa Sychýan provıntsııasynyń bas qalasy Chendý de kirip otyr. 22 mln-ǵa jýyq halyq turatyn Chendý – Batys Qytaıdyń logıstıkalyq, qarjylyq, tehnologııalyq, mádenı ortalyǵy jáne kólik, bilim haby. Qala tarıhy 3200 jyldan aryǵa ketedi. Qaladaǵy eń tanymal týrıstik nysandardyń biri – Kýanchjaı Sıanzy (Keń jáne tar kósheler), ol Chendý tarıhynyń mańyzdy kezeńderinen syr shertip, dástúr men zamanaýı stıldiń úılesimin usynady. Ýhoý ǵıbadathanasy, Dý Fýdyń qamys lashyǵy, Vantszıanloý pavılony sııaqty tarıhı-mádenı oryndardyń qyzyǵy óz aldyna. Búkilálemdik tabıǵat muralarynyń tizimine engen panda rezervaty (jalpy 7 tabıǵı qoryq pen 9 kórikti aımaqtan quralady) men Tszıýchjaıgoý ulttyq parki (Qytaıdaǵy eń tanymal týrıstik-kýrorttyq aımaqtyń biri) de qalaǵa jaqyn ornalasqan. Sınhýa agenttiginiń deregi boıynsha, tek bıylǵy ulttyq merekeniń «altyn aptasynda» Chendý 24 mln týrıst qabyldap, 22,65 mlrd. ıýan (shamamen 3.1 mlrd. AQSh dollary) tabys tapqan.
Tizimde qytaılyqtar «Jerdegi beıish» dep tamsanatyn Hanchjoý besinshi orynǵa jaıǵasqan. Hanchjoý Qytaıdaǵy eń ásem qalalardyń biri ǵana emes, tarıhı-mádenı mańyzy zor kóne shahar jáne el tarıhyndaǵy segiz astananyń biri. Sondaı-aq qytaılyqtar úshin ol shaıdyń otany, jibek óneriniń ortalyǵy jáne sán astanasy. Álemdik muralar tizimine engen Sıhý men Tsıandaohý kólderi Qytaıdaǵy eń kórikti sý aıdyndarynyń qatarynda atalady. Qalada Leıfen pagodasy, Tsınhe mahallasy, Chjesı shatqaly, Tıanmý taýy, Lýnmen kenti sııaqty san qıly ańyzǵa toly jáne kórki kóz súrindiretin ásem jerler men týrıstik nysandar az emes. Bıylǵy birinshi jartyjyldyqta qalaǵa 137 mln. týrıst at basyn buryp, týrızm salasy shahar bıýdjetine 179 mlrd. ıýan kiris kirgizgen.
Reıtıngtegi kelesi qala – Loıan. Uly Jibek jolynyń shyǵys núktesi hám Qytaı órkenıetiniń mańyzdy oshaqtarynyń biri dep dáripteletin alyp shahar Qytaı tarıhynda 13 áýletke elorda bolǵan. Qalanyń irgesi qalanǵanyna 40 ǵasyrdan astam ýaqyt ótti degen boljam bar. Sýnshan, Tsınlın, Fýnıý, Taıhan taýlarynyń túıilisine ornalasqan, týrızm resýrstarynyń sany men sapasy boıynsha aıryqsha basymdyqqa ıe Loıan týrıstik salada «Qytaıdyń tarıhı-mádenı astanasy» hám «seıil-serýen men demalys ortalyǵy» dep atalyp keledi. Shaharda Lýnmyn úńgirleri, Aqbozat hramy, Baııýn landshafttyq aımaǵy, Intıanmen qaqpasy, Eski qala sekildi kóz meıirin qandyratyndaı kórikti jerler óte kóp. 2024 jyldyń qańtar-tamyz aılary aralyǵynda Loıanǵa jalpy 116 mln. týrısttiń joly túsken, týrızm esebinen qala bıýdjetine 90,38 mlrd. ıýan qarjy quıylǵan.
Tizimdi jetinshi bolyp Shandýn provıntsııasyndaǵy Veıhaı qalasy tolyqtyrypty. Sary teńiz – Bohaıdyń jaǵasyna jaıǵasqan qala janǵa jaıly tabıǵatymen, tynysty aýasymen, jibekteı jumsaq qum-qaırańymen kez kelgen týrıstiń júregin jaýlap alady. Samsaǵan kýrorttyq oryndardan bólek, qytaılyq daosızm ilimindegi kıeli Shentszınshan taýy, aqqýlardyń Azııadaǵy eń iri mekeni Aqqý kóli sııaqty týrıstik nysandar da bir barýǵa tatyrlyq. Qytaı úshin úshinshi sanattaǵy qala sanalatyn jáne 3 mln-ǵa jeter-jetpes halqy bar Veıhaı 2023 jyly 59,07 mln. týrıst qabyldaǵan, bul qala turǵyndarynyń sanynan 20 ese kóp.
Kelesi oryn Sıan qalasyna buıyrypty. Ol Shensı provıntsııasynyń bas qalasy jáne Soltústik-batys Qytaıdyń saıası, ekonomıkalyq, mádenı, logıstıkalyq, medıtsınalyq, tehnologııalyq ortalyǵy. Turǵylyqty halyq sany 13 mln. Sıan – jahandyq deńgeıdegi tarıhı-mádenı qalalardyń biri, sondaı-aq qytaı órkenıetiniń kıeli besikteriniń biri. 3 myń jyldyq tarıhy bar ejelgi shaharda 13 áýlet bılik qurǵan. Qaladaǵy tarıhı-mádenı eskertkishterdiń sanynda esep joq, 2023 jylǵy derek boıynsha 134 murajaı tirkelgen. Shahar aýmaǵynda úlken-kishi Saralaqaz pagodasy, Qońyraýly munara, ejelgi qala qabyrǵalary, Uly jarylqaýshy hramy, Sıan meshiti sııaqty tolyp jatqan tarıhı-mádenı jáne týrıstik nysandar bar. Ásirese Terrakota áskeri, Chjaolın kesenesi sııaqty qupııasy tolyq ashylmaǵan, jahan jurtshylyǵyn tań qaldyrǵan ejelgi ǵuryptyq-sáýlet keshenderi qalanyń ataǵyn aspandata túskeni anyq. 2024 jyly Ulttyq merekeniń «altyn aptasynda» shahar 17.5 mln. týrıst qabyldasa, qańtar-qyrkúıek aralyǵynda shetelden 80 myń týrıst at basyn arnaıy burypty.
Aıtpaqshy, ejelgi túrkiler Qumdan dep ataǵan Sıan qalasynda 2023 jyldyń mamyr aıynda QR Bas konsýldyǵy ashylǵan bolatyn.
Gýanchjoý – Gýandýn provıntsııasynyń bas qalasy, Qytaıdyń syrtqy saýdasynyń basty ortalyǵy, iri megapolıs, aıryqsha bógenaıymen oqshaý tartyp turatyn Lınnan mádenıetiniń altyn besigi. 19 mln-ǵa taıaý halyq turatyn megapolıste sharýashylyqtyń ózge sektorlarymen qatar týrızm, ásirese onyń iskerlik salasy qaryshtap damyǵan. Gýanchjoý Qytaı boıynsha baý-baqshaly qala, úzdik týrıstik qala, tanymal tarıhı-mádenı qala sekildi marapattardyń ıegeri. Gýanchjoý telemunarasy, Baııýn jotasy, ıÝesıý taýy, Nansha batpaqty parki, Hýanan botanıkalyq baǵy, Chen áýletiniń hramy sekildi týrıstik nysandar umytylmastaı áser qaldyrary sózsiz. Qala ákimdiginiń aqparaty boıynsha, 2024 jyldyń alǵashqy jeti aıynda Gýanchjoýǵa 148 mln. týrıst barǵan.
Qytaıdyń týrızm salasyndaǵy úzdik ondyqty taý qalasy atanǵan Chýntsın túıindedi. Geografııalyq kelbeti men mádenı-gýmanıtarlyq ortasy ózgeshe, 32 mln. halyq turatyn megapolıs Batys Qytaıdyń qarjylyq ortalyǵy sanalady. Ataqty ıAntszy ózeniniń basqy alabyna ornalasqan Chýntsın tańǵajaıyp tabıǵatymen, ný ormanymen, ásem aıdyndarymen áıgili. Ásirese Úsh qysań atalatyn tabıǵı-landshafttyq óńirdi qytaıdyń Lı Baı sekildi uly aqyndary udaıy jyrǵa qosqan. Shaharda Datszý jartas relefteri, Hýnıadýn úńgirleri, Baıdıchen ǵıbadathanasy, Tsytsıkoý kenti, Tszıalıntszıan ózeni, Ýlýn karsty sııaqty tanymal týrıstik baǵyttar bar. Chýntsın tabıǵattyń tańǵajaıyp kórinisterimen ǵana emes, baı tarıhı-mádenı muralarymen, ásirese Baıýı mádenıeti, Úsh qysań mádenıeti tárizdi jergilikti ereksheligi aıqyn etnomádenı dástúrlerimen týrısterdi kóbirek tartyp keledi. Statıstıka boıynsha, 2024 jyldyń alǵashqy segiz aıynda Chýntsın 83 mln. týrıst qabyldap, 90 mlrd. ıýan tabys tapqan, tek Úsh qysań murajaıyna osy aralyqta 2.3 mln.-nan astam týrıst at basyn burypty.