Qytaı ekonomıkasynda ne ózgeris bolyp jatyr
ASTANA. KAZINFORM – Keıingi aılardyń ishinde Qytaı ekonomıkasyn yntalandyrýǵa baǵyttalǵan kúsh-jigerin jandandyra tústi. Atap aıtar bolsaq, mindetti rezerv normasyn tómendetý josparyn jarııa etti. Bul jaıt qarjy naryǵyna ótimdiligi uzaq merzimdi shamamen 1 trln ıýan (shamamen 141,78 mlrd dollar) bólýge múmkindik beredi. Memleket munan ózge qandaı sharalar toptamasyn usynyp otyrǵanyn jáne olar álemdegi ekinshi ekonomıkanyń qor naryǵyna, jyljymaıtyn múlik sektory men tutynýshylyq shyǵystaryna qalaı yqpal etý múmkindigin Kazinform agenttiginiń menshikti tilshisi zerdelep kórgen edi.
JІÓ ósimi – 5 paıyz
Ádettegideı, Qytaı Halyq Respýblıkasynyń 2024 jylǵa arnalǵan ekonomıkalyq damýynyń negizgi kórsetkishterin Memlekettik keńes premeri Lı Tsıan 5 naýryzda ótken Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysynyń jyl saıynǵy sessııasy barysynda jarııa etken bolatyn. Onda tómendegi kórsetkishter mejelendi:
JІÓ ósimi shamamen 5 paıyz bolady;
qalalar men aýyldardaǵy jumyspen qamtylǵan turǵyndardyń artýy 12 mln adamnan asyp túsedi;
jumyssyzdyq deńgeıi 5,5 paıyzdy quraıdy;
tutynýshylyq baǵa ındeksiniń ósimi shamamen 3 paıyz deńgeıinde boljanady.
JІÓ-ge qatysty bıýdjet tapshylyǵy 3 paıyz deńgeıinde josparlanyp, tapshylyqtyń jalpy kólemi 4,06 trln ıýandy (shamamen 572 mlrd dollar) quraıdy.
Aıryqsha ekpin ishki suranysty keńeıtýge berildi. Munyń ústine, 2024 jyl Tutynýdy yntalandyrý jyly dep jarııalandy. Baıandamada treıd-ın syzbasymen taýar satyp alýdy kótermeleý jáne yntalandyrý, elektr energııasymen júretin kólikterge, elektrondy ónimderge jáne uzaq paıdalanylatyn ózge de taýarlarǵa suranysty jandandyrý jáne yntalandyrý qajettiligi atap ótildi.
«Agressıvti» yntalandyrýshy sharalar
Qyrkúıek aıynyń sońynda Qytaı bıligi bıznesti qoldaýǵa jáne naryq boljalyn arttyrýǵa baǵyttalǵan birqatar qosymsha sharany engizgen bolatyn. Qytaı halyq banki «agressıvti» yntalandyrýshy sharalardyń jańa bóligi jaıly jarııa etti. Bul CSI 300 bazalyq ındeksiniń keıingi 16 jylǵa jýyq ýaqyttyń ishinde alǵash ret eń úlken aptalyq ósimine túrtki boldy.
Qytaı halyq bankiniń bul sharalary jyljymaıtyn múlik sektorynyń uzaq ýaqytqa sozylǵan baıaýlaýynan álsiregen ekonomıkany qoldaýdy kúsheıtý aıasynda turǵyn úı satyp alýǵa arnalǵan ıpotekalyq nesıe boıynsha mólsherlemeni tómendetýdi jáne negizgi mólsherlemeni qysqartýdy qamtıdy. Sonymen qatar qarjy naryǵyn qoldaý úshin jańa quraldary engizý jospary da jarııa etilgen bolatyn.
Qytaı ortalyq banki basshysy Pan Gýnshen brıfıng barysynda mindetti rezerv normasyn tómendetý jospary jaıly málimdedi. Bul shara qarjy naryǵyna ótimdiligi uzaq merzimdi shamamen 1 trln ıýan (shamamen 141,78 mlrd dollar) bólýge múmkindik beredi. Qytaı halyq banki de bank júıesinde aqylǵa qonymdy jáne jetkilikti ótimdilikti qoldaý úshin 300 mlrd ıýan (shamamen 42,73 mlrd dollar) somasyna ortasha merzimdi nesıeleý (MLF) tetigin iske qosty.
Qazan aıynyń sońyna Qytaı bazalyq mólsherlemeni 25 tarmaqqa tómendetti. Qarjy sarapshylarynyń atap ótinshe, bul sharalar Qytaı ekonomıkasynyń ósimin septigin tıgizetin bolady. Ulttyq bankaralyq qarjylandyrý ortalyǵynyń deregine sáıkes, bir jyldyq merzimge bazalyq mólsherleme (LPR) burynǵy 3,35 paıyzdyq mánnen 3,1 paıyzǵa deıin, al 5 jyldan asatyn merzimge arnalǵan bazalyq mólsherleme 3,6 paıyzǵa (buryn 3,85 paıyz bolǵan) deıin tómendetildi. Bul tómendeý bıyl osymen úshinshi ret júzege asyryldy jáne eń eleýlisi boldy.
Global Times basylymy E-house China Shanhaı ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń vıtse-prezıdenti ıAn ıÝetszınniń:
- Damý jónindegi joǵary sapaly sharalarmen qatar mólsherlemelerdi de túzetý jalpy alǵanda ekonomıkanyń turaqty ósimine septigin tıgizedi, - degen sózin mysalǵa keltiredi.
Jergilikti úkimetterdiń qaryz problemasyn sheshý úshin – 1,4 trln dollar
Qarashada jergilikti úkimetterdiń borysh problemasyn sheshý úshin 10 trln ıýan (shamamen 1,4 trln dollar) mólsherinde 5 jylǵa arnalǵan sharalar toptamasy jarııalandy. 14-shaqyrymdaǵy Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysy Turaqty komıtetiniń 12-sessııasy qorytysynda Qytaı zań shyǵarýshylary jınaqtalǵan jasyryn qaryzdardy almastyrý úshin jergilikti úkimetterdiń 6 trln ıýan (shamamen 840 mlrd dollar) qaryz mindettemeleriniń shekti deńgeıin kóterý týraly QHR Memlekettik keńesiniń usynysyn maquldady. Baǵdarlama 2024-2026 jyldary kezeńine eseptelgen.
Qaryz lımıtiniń 6 trln ıýanǵa artýyna qosymsha jergilikti bılikter jergilikti oblıgatsııalardyń taǵy 4 trln ıýan arnaýyl kvotasyn da paıdalana alady. Ol 2024 jyldy qosa alǵanda, kelesi 5 jyl boıy jyl saıyn usynylady.
Resmı derekke sáıkes, 2023 jyldyń sońynda Qytaıdaǵy jasyryn qaryz kólemi 14,3 trln ıýandy (qazirgi baǵammen shamamen 2 trln dollar) qurady.
Jyljymaıtyn múlik naryǵy qalaı turaqtandyrylady
Jergilikti BAQ-tyń jazýynsha, qytaı ekonomıkasynyń irgetasy sanalyp kelgen jyljymaıtyn múlik sektory bıyl quldyrap ketti. Qytaı bıligi jyljymaıtyn múlik naryǵyn jandandyrý úshin keıingi aılarda ıpotekalyq nesıe mólsherlemesin qysqartýdy, alǵashqy jarna talaptaryn tómendetýdi jáne satyp alýǵa shekteýlerdi jeńildetýdi qosa alǵanda birneshe shara qabyldady.
QHR Turǵyn úı qurylysy jáne qala men aýyldardy damytý mınıstri Nı Hýnnyń habarlaýynsha, aıaqtalmaǵan turǵyn úı jobalaryn júzege asyrý úshin nesıe kvotasy 2024 jyldyń sońyna qaraı 4 trln ıýanǵa (shamamen 561 dollar) deıin arttyrylmaq. Onyń atap ótýinshe, qarjylandyrý quqyǵy bar aıaqtalmaǵan qurylys jobalarynyń sany artady. Sonymen qatar onyń baǵalaýynsha, jyl sońyna banktik nesıeleý kólemi 4 trln ıýanǵa deıin ulǵaıady.
Buǵan qosa, Qytaınyń beıindik vedomstvosy taǵy da 1 mln úıdi jóndeý jáne «taza tizimdegi» jyljymaıtyn múlikterdi satý boıynsha jobalardy nesıeleýdi keńeıtý josparyn usyndy.
- Qytaıdyń jyljymaıtyn múlik naryǵy birqatar saıası sharanyń áserimen 3 jyldyq túzetýlerden keıin quldyraý túbine jetip qaldy. Biz jyljymaıtyn múlik naryǵy quldyraýyn toqtatyp, turaqtanatynyna senimdimiz, - dep málimdedi mınıstr.
Onyń paıymynsha, jyljymaıtyn múlik naryǵy úshin mólsherlemeni tómendetý baspanany satyp alý qunyn aıtarlyqtaı tómendetip, aı saıynǵy tólemge qysymdy qysqartady.
Qytaıdyń iri megapolısteriniń, onyń ishinde Beıjiń, Shanhaı, Shenchjen qalalarynyń bıligi 1 jeltoqsannan bastap jyljymaıtyn múlik satý salyǵyn tómendetti. Bul shara baspana naryǵyndaǵy suranysty arttyrý maqsatynda qabyldandy. Jańa erejege sáıkes, biryńǵaı salyq mólsherlemesi endi 1 paıyzdy quraıdy.
Sonymen qatar qytaı megaolısteriniń bıligi jeke tulǵalardy menshiginde 2 jyldan astam ýaqyt bolǵan tańdaýly jyljymaıtyn múlikterin satý kezinde 5 paıyz QQS tóleýden bosatýdy josparlap otyr. Qytaıda turǵyn-jaı aýdany 144 sharshy metrden asatyn baspana tańdaýly sanalady.
Boljam
Goldman Sachs Qytaıdaǵy ekonomıkalyq ósimdi yntalandyrýǵa baǵyttalǵan taıaýdaǵy sharalardyń negizinde 2024 jáne 2025 jyldarǵa arnalǵan eldiń ekonomıkalyq ósim boljamyn arttyrdy. Onyń málimetine sáıkes, 2024 jyly QHR-dyń jalpy ishki ónimi 4,9 paıyzǵa artady. Buǵan deıingi boljam 4,7 paıyz bolǵan edi. Al 2025 jyly bul kórsetkish 4,7 paıyz bolmaq.
- Qytaıdaǵy yntalandyrý sharalarynyń sońǵy raýndy saıasatkerler tsıkldik saıasatpen basqarý jolynan tejelip, ekonomıkaǵa úlken nazar aýdarǵanyn anyq kórsetedi, - dep málimdedi Goldman Sachs ekonomısteri.
Qytaıda joǵary tehnologııalyq ónidiris pen qyzmetter sektoryna ınvestıtsııa kúrt artty. Bul jaıt «jasyl» tehnologııa, tsıfrlyq ekonomıka jáne zamanaýı ınfraqurylym syndy sektorlardyń damýyna, sonymen qatar jahandyq óndiristik tizbektiń turaqtylyǵynyń artýy men jańǵyrýyna septigin tıigizdi.
Qazanda eldiń óńdeý ónerkásibiniń joǵary tehnologııalyq salalaryndaǵy qosylǵan qun jyldyq mánde 9,4 paıyzǵa artty. Al ushqyshsyz ushý apparattary, jańa energııa kózderimen júretin avtomobılder (NEV) men kún batareıalary óndirisindegi qosylǵan qun sáıkesinshe 41,9 paıyz, 48,6 paıyz jáne 13,2 paıyzǵa ósti.
Bıyl 10 aıda Qytaıda NEV kólikterin óndirý artyp, 9,7 mln birligi satyldy. Osy jyldyń tek qazan aıynda ǵana ishki naryqta satylǵan kólikterdiń 46,5 paıyzy NEV úlesine tıesili boldy.
Ekonomıkalyq ósimniń negizi sanalatyn syrtqy saýda da ekonomıkanyń ulǵaıýynda mańyzdy ról atqardy. Qytaı bas keden basqarmasynyń sońǵy málimetine qaraǵanda, 2024 jyldyń alǵashqy úsh toqsanynda saýdanyń jalpy kólemi 32,33 trln ıýanǵa (4,57 trln dollar) jetip, ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 5,3 paıyzdyq ósim kórsetti.
Qytaıdyń jalpy ishki ónimi (JІÓ) 2024 jyldyń alǵashqy úsh toqsanynda 4,8 paıyzǵa ósip, 94,97 trln ıýanǵa (13,33 trln dollar) jetti. Bul ósim álemdegi ekinshi iri ekonomıkanyń oń jáne turaqty ósý qarqynyn saqtap otyrǵanyn kórsetedi.