«Kitapty uıaly telefonnan oqýǵa bolady» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, jaqynda EKSPO-2017-niń Komıssary - Syrtqy ister mınıstriniń birinshi orynbasary Rápil Joshybaev bastaǵan Qazaqstan delegatsııasy Nıderland Koroldiginde boldy.
Kórme komıssary Nıderland syrtqy ister, ekonomıkalyq qatynastar mınıstrlikteriniń, ónerkásipshilder men jumys berýshiler konfederatsııasynyń basshylarymen, Rotterdam qalasynyń merimen jáne balamaly energetıka kózderi salasyndaǵy gollandııalyq jetekshi kompanııalarynyń ókilderimen kezdesti. Koroldik syrtqy ister vıtse-mınıstri Gýıdo Landhırommen kezdesý barysynda Qazaqstan men Nıderland arasyndaǵy joǵary saıası jáne saýda-ekonomıkalyq qatynastar jáne eki el arasyndaǵy «jasyl ekonomıka» men jańa tehnologııalardy damytý salasynda ózara tıimdi baılanystardy damytý maqsatyndaǵy joǵary yntalylyq atap kórsetildi. Koroldiktiń ekonomıkalyq qatynastar vıtse-mınıstri Martın Kamps óz eliniń Qazaqstanmen ekonomıkalyq baılanystardy damytýǵa basymdyq beretindigin jáne Qazaqstannyń táýelsizdigi jyldarynda bul elge 56 mlrd. dollar tikeleı ınvestıtsııa salǵany atap kórsetildi. Óz kezeginde qazaqstandyq dıplomat álemdik qarjy-ekonomıkalyq daǵdarysynyń beleń alýyna qaramastan, bizdiń ekonomıkamyzǵa gollandııalyq ınvestıtsııalardyń, onyń ishinde Qazaqstan basymdyq berip otyrǵan memlekettik baǵdarlamalardy is júzine asyrýǵa yqpal etetin gollandııalyq ınvestıtsııa tasqynynyń tolastamaıtynyna senim bildirdi.
«Elbasy Nursultan Nazarbaev 2014 jyly Nıderland Koroldiginde bolǵan resmı saparynda osy el basshylarymen Rotterdam qalasynda «Astana» alańyn ashý jóninde kelisimge qol jetkizgen bolatyn. Kórme komıssarynyń atalmysh sapary barysynda Qazaqstan delegatsııasy osy alańnyń ashylý saltanatyna qatysty. Eýropadaǵy iri de ásem qalalardyń birinen sanalatyn Rotterdam qalasynda «Astana» alańynyń ashylýy - Qazaqstannyń jáne el Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń halyqaralyq deńgeıdegi joǵary bedeliniń kýási»,-dep jazady basylym. Bul týraly « Rotterdamda - «Astana» alańy» atty maqalada tolyq berilgen.
Bas basylymda «Shóleıt óńirde ósý bar» degen maqala jarııalandy. Mańǵystaý oblysynda záıtún aǵashyn ósirý, taǵy bir balyq fermasyn ashý, sonymen qatar egis alqabyn ósirý josparlanýda. Osy máseleler jaıly baspasóz máslıhatynda oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Talǵat Baltabekov málimdedi. Túbek shóleıt aımaqta ornalasqandyqtan óńirde aýyz sý jetimsizdigi - ótkir másele. Sondyqtan, munda egin sharýashylyǵyn damytý - asa shyǵyndy jáne kúrdeli. Soǵan qaramastan, óńirde 166 sharýa qojalyǵy jumys jasaıdy. Olardyń kópshiligi baqsha ónimderin ósiredi - ol sýdy kóp talap etpeıdi. Oblysta jalpy kólemi 7,8 ga quraıtyn 11 jylyjaı jumys isteıdi, sonyń ishinde úsheýi ónerkásiptik úlgide qalyptasqan. Ústimizdegi jyly egis kólemi 2015 jyldyń kórsetkishin 250 ga-ǵa kótergen 1087 ga-ǵa jýyqty qurady.
Osy jyldyń aıaǵynda oblys «Aqtaý teńiz porty» AEA aımaǵynda 2000 tonna «Azersýn» kókónis qoımasyn paıdalanýǵa beredi dep kútilýde. Kelesi jyly taǵy 4250 tonna kókónis qoımasyn salý josparlanyp otyr.
- Qazirgi tańda osy jobanyń qujattary ázirlenip jatyr. Taǵy da Aqtaý qalasynda salynatyn syıymdylyǵy 5 tonna kókónis qoımasynyń jobasy daıyndalyp jatyr. Zamanaýı kókónis qoımalary men qamba jaılardy salý ishki naryqty joǵary sapaly azyq-túlikpen qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Málim bolǵandaı, bizdiń óńirimizge syrttan 95% tamaq ónimderi ákelinedi, dereý taratylymǵa jiberiledi. Onyń sebebi zamanaýı standartqa saı qoımalar men qambalyq jaılardyń joqtyǵy bolyp tabylady, - dep atap aıtty basqarma ókili.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha , Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyǵy ıÝNESKO aıasynda toılanady. Bul týraly Prezıdent janyndaǵy Strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Erlan Qarın málim etti.
ıÝNESKO Bas konferentsııasy 38- sessııasy «Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ǵalym Álıhan Bókeıhannyń týǵanyna 150 jyl» tolýyna baılanysty is-sharalarǵa qatysý týraly usynymdy maquldady. Erlan Qarınniń aıtýyna qaraǵanda, «bul ataýly kúndi halyqaralyq deńgeıde aýqymdy atap ótý - bizdiń qoǵamnyń nazaryn tarıhı jáne mádenı mura máselelerine aýdarýǵa múmkindik beredi». - Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyǵyna oraılastyrylǵan barlyq konferentsııalar, kezdesýler jaı ǵana atap ótý úshin ótkizilmeıdi. Bul sharalardyń barlyǵy halqymyzdyń ótken-ketkenin oı tolǵaǵynan ótkizý úshin mańyzdy, - dep atap ótti saıasattanýshy. Erlan Qarın sondaı-aq «Alash» qozǵalysynyń aldaǵy kele jatqan mereıtoıyna nazar aýdardy - 2017 jyly «Alash» qozǵalysyna 100 jyl tolmaq. Sonymen qatar sarapshy otanymyzdyń tarıhynda áli jetkilikti kóńil bólinbegen uly esimder kóp ekenine toqtalyp ótti. QSZI dırektorynyń pikirinshe, tap osy «Alash» kósemderi men kóptegen basqa tarıhı tulǵalar qazirgi táýelsiz Qazaqstannyń tabysty damýynyń irgetasyn qalap ketti. Bul jaıynda « Álıhan Bókeıhannyń mereıtoıy ıÝNESKO kóleminde toılanatyn boldy» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Kitapty uıaly telefonnan oqýǵa bolady» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Qazaq tilindegi myńdaǵan kitapty endi uıaly telefonnan oqýǵa bolady. Keshe Astanada «kitap» tegin mobıldik qosymshasy tanystyryldy.
Ol «Qazaqstannyń Ashyq kitaphanasy» onlaın-jobasy negizinde júzege asyrylyp otyr. Bul jobanyń negizgi maqsaty - Qazaqstannyń ádebı murasyn zamanaýı tehnologııalar arqyly jas urpaqqa etene ete túsý bolyp tabylady.
Osy mobıldik qosymsha arqyly adamdar 500-ge jýyq avtordyń kitabyn oqı alady. Árıne, onyń birazy - HH ǵasyr klassıkteri. Al qosymshany jasaǵan qoǵamdyq qordyń qamqorshylar keńesiniń múshesi Nartaı Áshimniń aıtýynsha, «kózi tiri avtorlardyń ishinde Ábish Kekilbaev, Muhtar Shahanov, Sofy Smataev, Qabdesh Jumadilov, Sherhan Murtaza, Tólen Ábdikov, Dýlat Isabekov kómegin aıamady». N.Áshim mynany birden eskertti: óz týyndylaryn mobıldi qosymshaǵa ornalastyratyn aqyn-jazýshylar men olardyń muragerlerine qoǵamdyq qor eshqandaı avtorlyq qalamaqy tólemeıdi, «bári tegin».
Bir qynjyltatyny, shyǵarmalardyń ozyǵy men tozyǵyn irikteıtin «redaktsııa alqasy» joq kórinedi. Uıymdastyrýshylar kitap kúıinde jaryq kórgen dúnıelerdi ornalastyrýǵa jol ashyq ekenin aıtty. - Bizge jastary, egdeleri bar, kóptegen avtorlar habarlasyp, óz shyǵarmalaryn osynda ornalastyrǵysy keletinin aıtady: «Ol úshin ne isteý kerek? Qansha tóleýimiz kerek?» deıdi olar. Biz aıtamyz: «Eshteńe de tóleý kerek emes, sizden keregi tek kitaptyń skan-nusqasy jáne ony jarııalaýǵa ulyqsat qana». Eger qandaıda bir sebeptermen, avtordyń ózi keıin kitabyn alyp tastaǵysy kelse, esh qıyndyqsyz, mobıldi qosymshadan joıa alady, - dep, Nartaı Áshim zańdyq qyrlaryn túsindire ketti.
***
«Ekspress-K» gazetinde « Glavnoe, chtoby Stopkranom ne nazvalı » degen materıal berilgen. Bıyldyń 10 aıynda poıyzdarda jeti náreste ómirge kelgen. Jaqynda Aqtóbeden Astanaǵa jol tartqan jas jolaýshy da merziminen buryn bosanǵan. Jolserik Aınur Aıtmaǵambetova ony bólek kýpege alyp baryp, kómektesken eken. Osyndaı oqıǵa Astana-Túrkistan baǵytyndaǵy poıyzda da oryn alǵan kórinedi. Poıyzda ómirge kelgen ul balaǵa Aqjol esimi berildi. Al qyrkúıekte Astana-Almaty baǵdaryndaǵy poıyzda Arlen esimdi bala dúnıege keldi. Sol kezde bul balaǵa vagondaǵy jolseriktiń aty qoıylǵan eken.