«Kitapqa qurmet tómendep ketti. Nege?» - BAQ-qa sholý
***
«Keshe Astanada Qorǵanys mınıstri Ádilbek Jaqsybekov Italııa qorǵanys vedomstvosynyń basshysy, admıral Djampaola Dı Paolamen kezdesti. Kezdesýde Qazaqstan men Italııa arasyndaǵy áskerı yntymaqtastyqty damytý, onyń ishinde qorǵanys ónerkásibi salasyn órkendetý, áskerı tehnıkanyń jańa úlgilerin, baqylaý jáne baılanys júıelerin satyp alý, qurlyq áskerleriniń birlesken ózara is-qımyldary máseleleri talqylandy», dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy. Sondaı-aq, taraptar Ortalyq Azııada qaýipsizdikti qamtamasyz etý, oǵan kórshiles jatqan Aýǵanstannyń qazirgi jáne bolashaqtaǵy jaǵdaıyna baılanysty pikir almasty. Osy jerde Ádilbek Jaqsybekov bizdiń elderimizdiń arasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyqtyń mańyzdylyǵyn aıtyp, oǵan qazirgi kezde eki el basshylarynyń ózara senim men dostyq qarym-qatynastary negiz qalap otyrǵanyn atap ótti.
Al, Djampaola Dı Paola óz kezeginde Qazaqstannyń Ortalyq Azııadaǵy saıası jáne ekonomıkalyq kúsh-qýatynyń zor ekendigine, Italııanyń bizdiń elimizben aradaǵy baılanystyń mańyzdylyǵyn árqashan baǵalaıtynyn aıtyp, áskerı saladaǵy yntymaqtastyqqa da bolashaqta erekshe nazar aýdaratyndaryn jetkizdi.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Qyzylorda oblysynyń quqyq qorǵaý organdary bıyl jergilikti bıýdjetten 800 mln. teńge kóleminde qarjy alatyn boldy
Bul másele oblys quqyq qorǵaý organdary úılestirý keńesiniń ústimizdegi jylǵy birinshi otyrysy barysynda sheshildi. Osy alqaly jıynǵa arnaıy kelip qatysqan oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev aımaqtyń tártip qorǵaý salasynda qalyptasyp otyrǵan birqatar ózekti máselelerdiń jaıyna qanyǵa kelip, ony jaqsartý úshin jergilikti bılik tarapynan osynshama mólsherde kómek bolatynyn málim etti. Keńes otyrysynyń kún tártibinde eki másele qaraldy. Onyń birinshisi, munaı urlyǵy jáne onyń aldyn alý jaıyn qozǵasa, ekinshisi, qoǵamdyq tártipti nyǵaıta túsý baǵytynda turǵyn úıler aýlalaryn jaryqtandyrý men olardy beınekameralarmen jabdyqtaý máselesine arnaldy. Birinshi másele boıynsha 2012 jyly elimizde 79,2 mln. tonna munaı óndirilgen bolsa, onyń 30 mln. tonnaǵa jýyǵy nemese 38 paıyzy Qyzylorda oblysynyń enshisine tıetini aıtyldy. Osy jyly qylmystyq izge túsý organdary zańsyz munaı aınalymyna qatysty 24 qylmys ashty. Bul maqala «Jańasha jaraqtandyrylýǵa jandy járdem» degen taqyryppen berildi.
***
«Resmı derekterge júginsek, qazaq tilindegi alǵashqy kitap 1800 jyldyń basynda Qazan qalasynda jaryq kórgen eken. Odan beri arada eki ǵasyr ýaqyt ótip, baspalar qyzmeti men kitap shyǵarý isine qatysty túrli qaýly-qararlar qaralyp, mańyzdy qujattarǵa qol qoıyldy. Elimiz Táýelsizdik alǵannan keıin de polıgrafııa salasyna ózgerister men tolyqtyrýlar, sony jańalyqtar engizildi. Biraq kitap shyǵarý men taratý, satý jáne satyp alý tóńiregindegi qordalanǵan máseleler áli kúnge tolyq sheshimin tapqan joq. Máselen, Keńes ókimeti kezindegi qalyptasqan baspalardyń barlyǵy derlik jekemenshikke ótkenimen, olardyń isin turaqty júrgizip, damýǵa serpin beretindeı júıe qalyptaspady?! Nege?», - jazady «Aıqyn» búgingi sanynda. Baspalar úshin tıimdi tehnologııasy jeńil, ári arzan kitap shyǵarýǵa ne kedergi?! «Altynmen aptap, kúmispen qaptap» qoıǵan baspa ónimderi oqyrmannyń jaǵdaıyn eskere me? Eshkim raqattanyp, jata-jastana oqı almaıtyn qymbat kitap shyǵarýdyń qajeti qanshalyqty? Munyń syrtynda, Keńestik dáýirde qazaq oqyrmandary orystyń klassıkalyq ádebıetiniń tamasha ókilderiniń shyǵarmalaryn óz tilinde oqyp ósti. Kórkem aýdarmaǵa kóńil bólinýdiń nátıjesinde qazaq tiline júzdegen kitap aýdaryldy. Al qazir she? Osy jáne ózge saýaldarǵa jaýap alǵylaryńyz kelse, «Kitapqa qurmet tómendep ketti. Nege?» atty maqalany oqyńyzdar.
Osy basylymda «Ákimder «topan sýdy» kútip otyr» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Táńir tóbeden tas jaýdyram dese, TJM dármensiz!». Tótenshe jaǵdaılar mınıstri V.Bojkonyń osy sózi aýyzdan-aýyzǵa tarap ketetin shyǵar. Keshe bul sózge jýrnalıster dý kúldi. Aqparat quraldarynyń ókilderi mınıstr Vladımır Bojkodan jaqynda jurttyń záresin ushyrǵan «meteorıt jańbyryna» qatysty pikirin suraǵan. «Bizdi qudaı saqtady! - dedi ol. - Reseılikterge qıyn soqty. Meteorıt Aqtóbe, Qostanaı oblystarynyń tóbesinen ushyp ótti. Biz kelip túsken aqparatqa birden ún qattyq. «Aqtóbe oblysyna synyqtary qulady» degen aqpar bolǵan, birqatar aýdandarǵa komıssııa, toptardy túsirdik. Biraq meteorıt izderi tabylmady. Bul bir ǵajaıyp tabıǵı qubylys. Jer árdaıym senimdi qorǵala bermeıtin tárizdi».
***
«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, búginde mamandardyń biliktilik deńgeıin kóterý máselesi kúıip turǵan «modaǵa» aınaldy. Damyǵan joǵarǵy tehnologııalar zamany muny talap etetini de ras. Ashylyp jatqan jańalyqtardan, ǵylymı jetistikterden syrt qalmaı óziniń bilimı, biliktiligin kóterip otyrý basty talaptardyń biri. Alaıda keıde talap etemiz dep asyra siltep jiberetinimiz taǵy bar. Bizde kóbine buıryqtar, jarǵylar jyly kabınetterde qabyldanatyny ras. Soǵan oraı shalǵaı shette jatqan aýyl-aımaqtyń jaǵdaıy kóbine eskerile bermeıdi. Sonyń saldarynan tájirıbe jınaımyn, biliktiligimdi kóteremin dep jumysyn jıyp qoıyp, tabanynan tozyp júrgen bir jurt. Aıtpaǵymyz orta býyn mamandary sanatyna jatatyn medbıkelerdiń biliktiligin kóterý máselesi. Búginde engizilip jatqan jańa medıtsınalyq tehnologııalar talaby tek dárigerlerdiń ǵana emes, medbıkelerdiń de kásibı biliktiligin arttyrýdy talap etedi. Dárigerlerdiń biliktiligin kóterý máselesi túsinikti. Bul maqala basylymnyń búgingi sanynda «Medbıkeler jumys isteı me, álde ǵylymı jańalyq asha ma?» degen taqyryppen berilgen.