Kıno — ulttyq ustanym mıssııasyn atqarý kerek — depýtat
ASTANA. KAZINFORM — Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Janarbek Áshimjan elimizde ulttyq kınony kórgisi keletinderdiń qatary artqanyn aıtty.
— Sońǵy jyldary elimizde túrli baǵytta túsirilgen fılmder az emes. Alaıda, sol fılmderdiń sapasyna qatysty suraq-saýaldar pisip jetilip, arnasynan asyp tur… Kıno — ıdeologııa, kıno — saıasat, kıno — kerek deseńiz ulttyń qaýipsizdigi. Japonııa ІІ-Dúnıejúzilik qyrǵynnan keıin urpaq sanasy men ulttyq bolmysyn dál osy ulttyq kıno arqyly júıelep alǵany aıdaı aqıqat. Kıno — bútin ultty uıytatyn, sol arqyly jas urpaqtyń sanasyna áser etetin kúshti qarý. Ár halyqtyń ulttyq bolmysy, tarıhy, salt-dástúri, dinı ustanymy, áleýmettik jiktelisi bar. Ásirese, dál qazirgideı qazaq qoǵamy sheteldik serıaldardy tamsana tamashalap, jastardyń sanasyn bóten jurttyń mádenıeti jaýlap jatqan tusta ulttyq kınoǵa kóńil bólýdiń mańyzdylyǵy sát saıyn artyp tur. Kıno saıasaty qoǵam kóshin bastaýy kerek edi, al bizdiń bul ónerimiz qoǵamnyń jeteginde ketip barady, — dedi J. Áshimjan Úkimet basshysynyń atyna joldaǵan saýalynda.
Bul turǵyda ol keıingi jyldary memlekettik tapsyryspen tarıhı tulǵalarǵa arnalǵan serıaldar men kórkem fılmder túsirilip jatqanyn eske saldy.
— Kıno — birinshi kezekte bıznes emes, óner, ulttyq ustanym mıssııasyn atqarý kerek. Sondyqtan rejısserler men stsenarıster eń áýeli kınofestıvaldardan syılyq alýdy emes, kınonyń ultqa ákeler paıdasyn, urpaqqa berer tálimin kóbirek oılaǵany lazym. Ábjylandaı ysqyrǵan búgingi jahandaný dáýiri elimizdiń ulttyq kıno saıasatyn túbegeıli qaıta qaraýǵa májbúrlep otyr. Tipti, bala-shaǵamyzben qatar otyryp fılm kórseń, betińnen otyń shyǵyp kirerge tesik tappaısyń. Anaıy epızodtar men súıegińnen ótetin beıpil dıalogtar, shup-shubar til, atys-shabys, jadaǵaı jargon sózder, odan qalsa ár jerden urlap-jyrlap, kóshirip alǵan ınkýbator-fılmder. Kerek deseńiz, mundaı teris ımıdj týdyratyn fılmder jurttyń ashýyn týǵyzýda. Eń qıyny — qatań súzginiń joqtyǵynan qazaqtyń kórkem de shuraıly tili kúırep jatyr. Ekran men efırde kósheniń tili ústemdik ala bastady. Sonymen qatar, dástúrińdi dáldúrish qyp, teris dinı aǵymdardyń nasıhatyn kúıttep júrgen taspalar da joq emes, — dedi depýtat.
Onyń sózine qaraǵanda, 2024 jyly qazaqstandyq 90 fılm prokatqa shyǵypty. Sonyń 56-sy — komedııa. Kartınalar jyl saıyn 30 fılmge tolyqqan. Kassadan túsken túsimder de az emes. 6 fılm mıllıard teńgeden astam kassa jınaǵan. Biraq kópshiliginiń sapasy syn kótermeıdi.
— 2024 jyly qazaqstandyqtar 17 mln 47 myń 524 ret kınoǵa barsa, sonyń úshten biri — alty mıllıonǵa jýyǵy otandyq fılmderdi tamashalaǵan. Suranys joq emes, bar! Áleýmettik saýalnama boıynsha ulttyq kınony kórgisi keletinderdiń qatary artqan. Sóz joq, kıno naryǵy kommertsııalyq turǵydan ózin ózi qarjylandyrý kerek. Alaıda, álemde ulttyq kıno ónerine memlekettik deńgeıde qoldaý jasap otyrǵan elder bar. Mamandar daıarlaýda arnaıy memlekettik saıasat belgilengen. Máselen, Germanııanyń kıno salasyna maman daıyndaý úshin jyl saıyn 76 mıllıon eýro bóledi, — dedi ol.
Onyń paıymynsha, búkil memleket boıynsha túsiriletin fılmderdiń ıdeologııalyq, tildik, ulttyq ustanymyn retteý tetigin qarastyratyn arnaıy kórkemdik-saraptamalyq keńes qurý kerek.
— Ekinshiden, memlekettik tildegi ulttyq fılmderdiń úles salmaǵyna basymdyq berý mańyzdy. Úshinshiden, fılmderde memlekettik tildiń normalaryn buzýdy qatań qadaǵalaý qajet, — dedi Janarbek Áshimjan.
Eske salsaq, Túrkııalyq kınokompanııa Joshy han týraly serıaldy tek qana Qazaqstanda túsiretin boldy.