QHA Tóraǵasynyń orynbasary Marat Ázilhanov Túrkistanda etnomádenı birlestik jetekshilerimen kezdesti

TÚRKІSTAN. QazAqparat – Búgin, 30 qyrkúıekte Túrkistan qalasynda Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary Marat Ázilhanov Túrkistan oblysy Assambleıasynyń qurylymdary men etnomádenı birlestikteriniń jetekshilerimen kezdesti, dep habarlaıdy QazAqparat QHA baspasóz qyzmetine silteme jasap.
None
None

Іs-sharaǵa Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi Etnosaralyq qatynastardy damytý komıtetiniń tóraǵasy Ǵ.Shoıkın, oblys ákiminiń orynbasary S. Qalqamanov jáne QHA qurylymdary men etnomádenı birlestikteriniń ókilderi qatysty.

Kezdesýde Memleket basshysynyń «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» Joldaýyn iske asyrýda oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń atqaratyn qyzmeti, sondaı-aq óńirdegi etnosaralyq kelisimdi nyǵaıtý jónindegi aldaǵy sharalar talqylandy.

Túrkistannyń jáne oblystyń damýy el basshylyǵynyń erekshe baqylaýy men jiti nazarynda. Túrkistan ólkesi – túrki áleminiń kıeli jeri, al Túrkistan qalasy – onyń mádenı jáne rýhanı astanasy, qazaq ultynyń qalyptasýynyń tarıhı ortalyǵy.

«Memleket basshysy kún tártibine etnosaralyq qatynastar salasyndaǵy basty mindet – Qazaqstannyń kópetnosty halqyn bolashaǵy birtutas ultqa biriktirý mindetin qoıdy. Bolashaǵy birtutas ult qandaı bolady? Bolashaǵy birtutas ult – memlekettik qazaq tili etnosaralyq qatynas tiliniń rólin atqaratyn azamattyq qaýym. Al qazaqstandyq patrıotızm men azamattyq qaýym eldiń barsha etnostary men azamattarynyń etnostyq jáne dinı nanym-senimine qaramastan birtutas biriktirýshi qaǵıdatqa aınalady», – dep atap ótti spıker.

Jıyn barysynda kóptegen etnomádenı ortalyqtar basshylary sóılep, oılaryn ortaǵa saldy. Al sońynda sóz alǵan Túlkibas aýdany Túrik etnomádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Jumabek Ábilov «Qazaqstanda týyp, ósip-ónip qazir osy halyqqa qyzmet etip jatyrmyz. Qazir qoǵamda «basqa ulttar, ózge ulttar» degen termınder bar. Men ózim qazaq aýylynda týyp, qazaq mektebinde oqydym. Qazaq balalarymen bir balabaqshaǵa baryp, bir mektepte oqyp er jettim. Endi kelip meni «mynaý meniń synyptasym, aýyldasym, túrik dosym, ózge ulttyń ókili» dep aıtsa shydaı almaı renjımin, kóńilime keledi. Biz bárimiz bir baýyrmyz, týyspyz. Osy eldiń týyn kóterip, tiliniń mártebesin asqaqtatyp, memleketimizdiń damýyna úles qosýǵa árqashan da daıynmyn» dep aǵynan jaryldy.

Sonymen qatar, QHA Tóraǵasynyń orynbasary Saýran aýdanynyń etnomádenı birlestikteri men jergilikti atqarýshy organdardyń ókilderimen kezdesti. Іs-sharada etnosaralyq ózara is-qımyldy nyǵaıtý máseleleri talqylanyp, etnosaralyq qatynastarǵa yqpal etetin naqty áleýmettik máselelerdi sheshýge basa nazar aýdaryldy.

Aıta ketken jón, Túrkistan oblysy halqynyń quramy sanalýandyǵymen erekshelenedi, óńirde 50-den astam etnostar men etnostyq toptardyń ókilderi turady.

Oblysta 11 etnomádenı birlestik (ózbek, slavıan, túrik, kúrd, ıran, tájik, sheshen-ıngýsh, tatar-bashqurt, ázerbaıjan, grek jáne «Yntymaq» etnosaralyq etnomádenı birlestigi) bar, aýdandar men qalalarda 7 fılıal jáne 14 ókildik jumys isteıdi.


Сейчас читают