Keıki batyr kesenesiniń qurylysyna irkit paıdalanylǵan
Qurylys brıgadasynyń basshysy Baqytjan Sársenbekovtiń aıtýynsha, qurylysta ata-babalarymyzdyń ejelgi tehnologııasy qoldanyldy.
«Kirpish qalaǵanda sıyr sútiniń sary sýy paıdalanyldy. Bul ádis erteden kele jatyr. Atalarymyz qatty qumdy jibitý úshin irkit qoldanǵan. Tsement ezýge jaı sý jaramaı, irkittiń sarysýy qajet boldy. Laı kepken soń, úgitilip ketpeý úshin osy ádisti qoldandyq. Іske kirispesten buryn tájirıbeli qurylysshylardyń keńesine júgindik. Aýylǵa jaqyn mańaıda sút zaýyty joq bolsa da, kúnine 200 lıtr sarysýdy jergilikti turǵyndar ózderi jetkizip turdy. Eldiń kómeginiń arqasynda kesene sapaly ári jyldam salyndy», - dedi qurylys mamany.
Belgili qurylysshy Abaı Muqanov nysandy sáýlet óneriniń osy zamanǵy kórkem úlgisi dep baǵalady. Árıne, jobany meńgerý naǵyz qurylys sheberlerine baılanysty. «Allıýmınstroı» JShS - Tobyl-Torǵaı aımaǵyndaǵy jetekshi qurylys mekemesi. Atalǵan seriktestik mamandary ózderine júktelgen jumysty ýaqtyly aıaqtady. Al keseneniń kúmbezi men baǵanalaryn «EL-DAANA» bıýrosynyń qurylysshylary jasady. Dýlyǵa pishindes 16 qyrly dóńgelek keseneniń bıiktigi 15 metrge jýyq.
Qurylysqa qajetti 70 mln teńge erikti túrde demeýshilerden jınalǵanyn aıta keteıik.
