Keıingi 2 jylda shekaralas aýdandardyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestıtsııa ósti – mınıstrlik
«2020-2022 jyldar aralyǵynda shekara mańy aýdandarynyń ónerkásip óniminiń kólemi 15 144,1 mlrd teńgeni qurady. Bul kórsetkish sońǵy jyldary turaqty ósýde. Osy aralyqta shekaralas aýdandardyń negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar kólemi 1 475,8 mlrd teńgeden 2 048,3 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy. Shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektilerin damytýdyń problemalary joǵary kóliktik jáne logıstıkalyq shyǵystar, kásipkerlik qyzmetti júzege asyrý úshin jalpy jaǵdaılardy qamtamasyz etetin jol, ınjenerlik jáne kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymnyń damymaýy bolyp tabylady. Memlekettik qoldaýdyń kózdelgen sharalaryn paıdalana otyryp, aýyl sharýashylyǵy jáne ónerkásip kásiporyndaryn damytý úshin jaǵdaılar jasalmaǵan», - dep másele kóterilgen Ashyq NQA portalynda jarııalanǵan Aýyldyq aýmaqtaryn damytýdyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasynda.
Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń dereginshe, 9 shekaralyq aýdanda oblys ortalyǵyna qatynaıtyn avtobýs múldem joq.
«Birqatar shekaralas aýdandardyń úlken qashyqtyǵy jáne jol ınfraqurylymynyń qanaǵattanarlyqsyz jaǵdaıy olardyń ekonomıkalyq ósý ortalyqtarymen kólik baılanysynyń álsizdiginiń basty sebebi bolyp tabylady. Máselen, shekara mańyndaǵy aýdandarda qanaǵattanarlyqsyz jaǵdaıdaǵy jergilikti mańyzy bar avtomobıl joldary 6 myń shaqyrymnan astam. Birqatar shekaralas eldi mekenderdiń mańyzdy problemasy - oblys ortalyǵymen kólik qatynasynyń bolmaýy. 9 shekaralyq aýdannyń oblys ortalyǵymen jyl boıy avtobýs qatynasy joq», - dep baıandalǵan qujatta.
Qosa ketsek, kópshilik talqylaýǵa shyǵarylǵan tujyrymdamada kórshi eldermen salystyrǵanda shekara mańyndaǵy eldi mekenderdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteri áldeqaıda tómen ekeni jazylǵan.
