Keıbir kásipkerlerge qatysty qylmystyq is dereý toqtatylýy múmkin – zań jobasy
ASTANA. KAZINFORM – Keıbir ekonomıkalyq baptardy qylmystyq sıpattan aryltý aıasynda kásipkerlerge qatysty qylmystyq is dereý toqtatylady. Bul týraly búgin Májilistiń jalpy otyrysynda tıisti zań jobasyn talqylaý kezinde depýtat Abzal Quspan aıtty.
Palata otyrysynda depýtat Oljas Quspekov ekonomıkalyq quqyq buzýshy áreketterdi odan ári qylmystyq sıpattan aryltýǵa qatysty suraq qoıdy.
«Qylmystyń kodekstiń 4 baby qylmystyq sıpattan aryltýǵa jatady. 2 bap tolyq alynyp tastalady, 2 bap ishinara qylmystyq sıpattan arylady. Atap ótsek, «Kredıtti zańsyz alý nemese bıýdjetti maqsatsyz paıdalaný» - Qylmystyq kodekstiń 219-baby, Býhgalterlik esep pen qarjylyq eseptilik týraly zańnamasyn buzý - 241-bap, sondaı-aq ekonomıkıkalyq kontrabanda - 234-bap jáne kedendik bajdardy, alymdardy, salyqtardy arnaıy dempıngke qarsy ótemaqy bajdaryn tóleýden jaltarý - 236-bap. Osyǵan baılanysty meniń birneshe suraǵym bar. Birinshisi - nege osy baptardy qylmystyq sıpattan aryltý qajet dep eseptedińiz. Olardy qoldaný tájirıbesi qandaı? Ekinshisi - sot sheshimderi shyǵyp qoıǵan isterdi qaıtesizder jáne mundaı kásipkerlerdiń taǵdyry ne bolmaq?», - dep surady O. Quspekov.
Óz kezeginde depýtat Abzal Quspan 2014 jyly Qylmystyq jáne Qylmystyq-protsestik kodeks jańadan qabyldanǵanyn aıtty.
«Odan keıin jańa qabyldanǵan qylmystyq kodeksti tájirıbede qoldaný barysynda birqatar másele anyqtalyp, 2017 jyldan beri jalpy ekonomıkalyq sıpattaǵy qylmystyq isterdi dekrımınızatsııalaý, ıaǵnı qylmystyq sıpattan aryltý jumystary bastaldy. Sol ýaqyttan beri búginge deıin qazirgi zań jobasyn eseptemegende, jalpy 12 qylmystyq is qylmyssyzdandyrýǵa ushyrady. Bul sol jumystyń zańdy jalǵasy. Onyń ústine Prezıdent Qazaqstan halqyna Joldaýynda jáne Jarlyǵynda osy máselege toqtaldy. Sondyqtan qazir siz atap ótken 2 bap bar, odan bólek ishinara qylmystyq sıpattan aryltýdyń taǵy 2 baby bar. Bul baptardy qylmystyq sıpattan aryltýda sot tergeý praktıkasyn eskerdik», - dedi A. Quspan.
Onyń aıtýynsha, osy baptardy qylmyssyzdandyrý baǵytynda kásipkerlik sýbektilerdiń, «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń ókilderi men barlyq ýákiletti organnyń pikirleri eskerilgen.
«Ekinshi suraǵyńyzǵa toqtalaıyn. Eger osy bappen búginge deıin qylmystyq jaýapkershilikke tartylyp jatqan kásipkerler bolsa, olarǵa qatysty qylmystyq is dereý toqtatylady. Eger buryn sottalǵan kásipkerler bolsa, olardyń sottylyǵy joıylady, ıaǵnı qandaı da bir quqyqtyq saldary bolmaıdy», - dedi depýtat.
Budan buryn habarlanǵandaı, búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ekonomıkalyq quqyq buzýshylyqtardy odan ári qylmystyq sıpattan aryltý jáne zańsyz jolmen alynǵan kiristerdi jylystatýǵa jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy men ilespe qujat birinshi oqylymda maquldandy.
