Kenıgsbergti alǵanymyz úshin «Qyzyl Juldyz» ordenine ıe boldyq - ardager Abylaı Qazybaev
Abylaı Qazybaev 1925 jyldyń 1 shilde kúni Túrkistan oblysynyń Qaınarbulaq aýylynda dúnıege kelgen. 1943 jyly ásker qataryna alynyp, Tashkent qalasynda áskerı daıyndyqtan ótti. Qolyna qarý ustap kórmegen qazaq balasy úshin bul aıtarlyqtaı qıynǵa soqty. Degenmen, aılap úırenýge ýaqyt tapshy bolǵandyqtan, sol kezdiń talabyna tez beıimdelýge týra keldi.
Sodan bozbala 17 jasynda áskerge attanyp, jaý qolynda qalǵan qalalardy azat etýge jolǵa shyqty.
219-shy dıvızııanyń 2-shi gvardııalyq polki quramynda Harkov, Voroshılov qalalary túbindegi urystarǵa qatysty. 4-Ýkraın, 3-shi Belorýs maıdandaryna qatysyp, Sevastopol qalasyn, Latvııa, Lıtvany azat etip, Kenıgsberg arqyly Berlınge deıin baryp qaıtty. Jeńisten soń 1946-1950 jyldary Pýshkın, Lenıngrad, Moskva jáne basqa da qalalardy mınadan tazartty. 1950 jyly elge oralyp, Shymkent qalasyndaǵy SMÝ-4, Qorǵasyn zaýytynda, TETs-2 kásiporyndarynda jumys istedi.
Soǵys kezinde «Qyzyl Juldyz», ІІ dárejeli «Otan soǵysy», keıin «Eńbek Qyzyl Tý» ordenderimen, «Jaýyngerlik qyzmeti úshin» jáne basqa kóptegen medaldarmen marapattaldy.
Ardager soǵys jyldaryn eske alǵanda erekshe tebireniske túsedi. Joldastary men dostarynyń erlikterin aıtyp, kóńili qulazyp, kózine de jas alyp qalady.
«Ólimmen betpe bet kelgen kezimiz kóp. Sonyń ekeýi esimde qalypty. Birinde komandırimiz qorǵap qaldy. Qolynda avtomaty bar jaýdyń soldaty sál bolmaǵanda barshamyzdy jaıratyp salatyn edi. Tutqıyldan kelgen ony komandırimiz baıqap qalyp, atyp óltirdi. Al, ekinshisi Kenıgsberg jerinde boldy. Onda da tý syrtymyzda kelgen jaýdy baıqamaı qaldyq. Allanyń qoldaýymen aman qaldyq», - deıdi ol.
Jańbyrsha jaýǵan ot pen ottyń ortasynda júrip el qorǵaǵan ardager bıyl 97 jasqa toldy. Jarynyń baqılyq bolǵanyna da birshama ýaqyt bolǵan. Qazir ulynan taraǵan nemereleri men shóberelerine aqylshy bolyp otyr.
«Bar tileıtinim elde beıbitshilik bolsyn. Bizdiń kórgen soǵysty keler urpaqqa kórmesin. Qazir elde barlyǵy bar. Tek táýbe etýimiz kerek. Al, jastar jaqsy oqyp, bilikti maman atanyp elge qyzmet etýi qajet», - deıdi omyraýy ordenge toly aqsaqal.
Ardager bos ýaqytynda bolashaq áskerı qyzmetshilerge keńesin berip, arnaıy dárister ótip otyrady. Soǵystaǵy kórgenimen bólisip, jaýdy qalaı jeńgenin áńgimeleıdi. Jastardy otansúıgishtikke baýlıtyn jıyndarǵa kóptep qatysady.
«Biz qasymyzdaǵy bir nandy bólip jep júrgen zamandastarymyzdyń kóz aldymyzda oqqa ushyp jatqanyn kórdik. Qorshaýǵa da tústik. Degenmen, eptilik tanytyp aman shyqtyq. Munyń barshasyda áýeli Allanyń arqasy dep bilemin. Bir úlken rotadan sanaýly ǵana adamdy kórgende aman qalatynymyzǵa senbedik», - deıdi ardager.
