Keden jyl basynan beri 3,3 trln teńgeden astam tólem jınaǵan
Memlekettik kirister komıteti kedendik rásimderdi jedeldetýge baǵyttalǵan, onyń ishinde kedergilerdi jáne zańsyz faktorlardy joıý, sondaı-aq syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke adal qatysýshylar úshin quqyqtyq qolaıly jaǵdaı qalyptastyrýjolynda dáıekti jumys júrgizip jatyr.
Nátıjesinde 23 jeltoqsanǵa deıin Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik bıýdjetine túsken kedendik tólemder men salyq kólemi 3,3 trln teńgegejetti, bul ótken jylǵy uqsas kezeńmen salystyrǵanda 54% artyq (2,2 trln. teńge).
Onyń ishinde ótken jylǵy uqsas kezeńge qaraǵanda 80% (766 mlrd teńge) ósýmen, 1,4 trln teńge ımportqa QQS tústi.
Bul rette, 2022 jylǵa arnalǵan QQS boıynsha jospar merziminen buryn 7 qarashada oryndaldy.
Qazaqstannyń taýar aınalymy 2022 jylǵy 10 aıda 87,6 mlrd AQSh dollaryn qurady (ótken jyly 61 mlrd AQSh dollary). Onyń ishinde ımport 24,2 mlrd AQSh dollaryna deıin ósti (ótken jyly 18,3 mlrd AQSh dollary), al eksport 63,4 mlrd AQSh dollaryna deıin ulǵaıdy (ótken jyly 42,8 mlrd AQSh dollary).
2022 jylǵy 11 aıda Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy boıynsha tranzıt kólemi ósti jáne 10,1 mln tonnany qurady (2021 jylǵy 11 aıda 9,2 mln tonna).
SEQ-qa qatysýshylardyń sany eki esege jýyq ósti (2021 jylǵy 28,8 myńnan 2022 jyly 44,5 myńǵa).
Kórsetilgen nátıjege qol jetkizýge múmkindik bergen negizgi sharalar:
1. baqylaýdy ortalyqtandyrý. Bas despecherlik basqarma quryldy (BDB), ol SEQ-qa qatysýshylarmen baılanyssyz qashyqtyqtan baqylaýdy júzege asyrady. Nátıjesinde keden beketiniń qyzmetkeri sheshim qabyldaýdan bólingen, júıeniń ózi kedendik deklaratsııany mamandar boıynsha derbes bóledi jáne dálizdi («jasyl», «qyzyl», «sary», «kók») aıqyndaıdy, ıaǵnı sybaılas jemqorlyq kórinisteri úshin jaǵdaılar barynsha azaıtyldy;
2. Kadr saıasaty. Kadr saıasatyna merıtokratııa qaǵıdattary engizilýde. Keden organdarynda kásibılikti baǵalaý kúsheıtildi, atqaratyn laýazymdaryna sáıkessizdik faktileri boıynsha keden beketteriniń 10 basshysy jáne keden beketteri basshylarynyń bes orynbasary bosatyldy.
3. Tsıfrlandyrý. SEQ-qa qatysýshylardy sanattaý avtomattandyryldy. Jasandy ıntellekt elementterin paıdalana otyryp Táýekelderdi basqarý júıesin jetildirý boıynsha sharalar qabyldandy. Keden mańy salasyndaǵy sýbektilerdi sanattaý bastaldy. 8 myńnan asa táýekeldiń qundyq ındıkatory ózektendirildi.
4. kedergilerdi joıý. QHR-men shekara mańy ótkizý pýnktteriniń, onyń ishinde buryn jabyq bolǵan «Maıqapshaǵaı – Zımýnaı» jáne «Qaljat – Dýlaty» ótkizý pýnktterin ashý jolymen ótkizý múmkindigi táýligine ortasha eseppen 4 esege deıin ulǵaıtyldy. SEQ-qa qatysýshylardyń táýekelderin esepteý úshin QR QM MKK saıtyna taýarlar boıynsha baǵalyq aqparat ornalastyrylady. «E-tereze» saıtynda KQ bóliginde taýarlardy deklaratsııalaý boıynsha derekterdi qaraý jóninde onlaın-servıs iske asyryldy.
2022 jyly MKK Qazaqstan Respýblıkasynyń barlyq saýda áriptesteri arasynda taýar aınalymy boıynsha birinshi oryndy (22,8%, 17,8 mlrd AQSh dollary) alatyn Qytaı Halyq Respýblıkasymen shekaradaǵy kedergilerdi joıýǵa erekshe nazar aýdardy.
Eksporttyq deklaratsııalarmen onlaın-almasý jolǵa qoıyldy, olar boıynsha málimetter taýar QHR men Qazaqstan aýmaǵyna kirgenge deıin keledi.
2022 jylǵa deıin Qazaqstan avtokólik quraldarymen (QHR-dan ımport 17%) ótkiziletin taýarlar boıynsha ǵana málimetterdi aldy.
2022 jyldan bastap Qazaqstan temirjolmen (QHR-dan ımport 80%) ótkiziletin taýarlar boıynsha dereketterdi alýdy bastady.
QHR-dan taýarlardyń quny boıynsha jáne sany boıynsha ımportty anyq deklaratsııalaý qamtamasyz etildi.
Onyń nátıjesi retinde 2022 jylǵy 23 jeltoqsanda QR memlekettik bıýdjetine 627,3 mlrd teńge somasynda kedendik tólemder men salyqtar tústi, bul 2021 jylǵa (382,2 mlrd teńge) qaraǵanda 64% artyq.
Kórsetkishterdiń osyǵan uqsas ósýi tek QHR baǵytynda ǵana emes, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa saýda áriptesteri boıynsha da baıqalady.
Máselen, 2022 jyldyń basynan bastap Túrkııa Respýblıkasynan ákelinetin taýarlar úshin kedendik tólemder men salyqtardyń kólemi 126,9 mlrd teńgeni qurady, bul 2021 jylǵy (72,6 mlrd teńge) barlyq uqsas kórsetkishterden 75% artyq.
Bul rette kóleńkeli shemany joıýdyń esebinen, halyq tutynatyn taýarlardan tólemderdi jınaý tıimdiligi 389% ósti (2021 jyly 4012 kólik quralynan 9,95 mlrd teńge, 2022 jyly 3038 kólik quralynan 36,87 mlrd teńge).
Sonymen qatar birqatar mindetter baqylaýda tur, olardy sheshý úshin QR QM MKK barlyq bıznes-protsesterdi tolyq avtomattandyrýdy qamtamasyz etý, onyń ishinde jasandy ıntelekt paıdalan otyryp, sondaı-aq barlyq kedendik rásimderdi ońaılatý boıynsha jumystardy jalǵastyratyn bolady.
MKK ustanǵan ashyqtyqqa arnalǵan kýrsy jekelegen SEQ-qa qatysýshylardyń qarsylyǵyna tap kelip jatady, olar ornatylǵan qaǵıdalardy aınalyp ótý áreketinde ártúrli qýlyqtarǵa baryp qoımaı, tártip ornatý jónindegi jumystyń bedelin túsirýge tyrysady.
2021 jyldyń barlyq kezeńine qaraǵanda 2022 jylǵy 23 jeltoqsanda úsh eseden kóp zańbuzýshylyq anyqtaldy, QR memlekettik bıýdjetine 181,8 mlrd teńge óndirip alyndy, 2021 jyly 50,7 mlrd teńge.
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik bıýdjetine túsken kedendik tólemder men salyqtardyń qurylymy
Pozıtsııa | 2022 jylǵy 23 jeltoqsanǵa | 2021 jylǵy 23 jeltoqsanǵa |
EKB (munaı jáne munaı ónimderi) | 1,6 trln teńge | 975 mlrd teńge |
Importqa QQS | 1,4 trln teńge | 766 mlrd teńge |
Importtyq baj | 40 mlrd teńge | 23 mlrd teńge |
Kedendik alymdar | 32,9 mlrd teńge | 25 mlrd teńge |
Importqa aktsız | 26,9 mlrd teńge | 14,7 mlrd teńge |
Qorǵaý bajy | 1 mlrd teńge | 399 mln teńge |
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik bıýdjetine buzýshylyqtardan óndirip alynǵan túsimderdiń qurylymy
Pozıtsııa | 2022 jylǵy 23 jeltoqsanǵa | 2021 jylǵy 23 jeltoqsanǵa |
Kedendik tekserý | 85,7 mlrd teńge | 16 mlrd teńge |
Kedendik qundy tómendetý | 59,5 mlrd teńge | 20,8 mlrd teńge |
Jeńildikter men qorǵaý sharalaryn qoldanýdyń quqyqqa syıymdylyǵy | 17 mlrd teńge | 5,5 mlrd teńge |
Kedendik rásimder shartyn buzýshylyq | 9,3 mlrd teńge | 2,5 mlrd teńge |
Taýarlardy durys emes jikteý | 6,1 mlrd teńge | 2,6 mlrd teńge |
Jete tekserý | 4,2 mlrd teńge | 3,2 mln teńge |
